Riigi suutmatus laseb röövpüügil õitseda
Ehkki riigikontrolli eile avalikustatud auditi tulemuste järgi petab suur osa kalatraaleritest riiki valede püügiandmete esitamisega, peab üks Eesti suurimaid kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid valeandmete esitamist sisuliselt võimatuks.
„Inspektorid käivad iga päev sadamas meie laevadel vastas. Helistad kaks tundi ette ja teatad, mis sadamasse sa tuled ja kui palju kala on. Peale selle saab kõiki laevu jälgida satelliidilt,” rääkis Eesti ühe suurema traalpüügiga tegeleva ettevõtte OÜ Morobell juhatuse liige Ain Saarkopli.
Tema sõnul töötab näiteks Läänemaal 12 inspektorit, kelle peamine tööülesanne ongi kontrollida Morobelli 11 traaleri püügiandmeid.
„Praktiliselt meie pärast nad käivadki tööl,” lausus Saarkopli.
Ometi esitab ligikaudu viiendik traallaevade omanikest vähemalt 20% tegelikkusest erinevaid püügi- ja lossimisandmeid, selgus riigikontrolli vastava auditi tulemustest.
„Mis seal salata, ühele poole eksitakse ikka rohkem kui teisele poole,” lausus peakontrolör Tarmo Olgo.
Kui palju riigil selliste petmiste tõttu raha saamata jääb, on Olgo sõnul välja arvutada väga keeruline, sest see kala liigutatakse mustale turule.
Peamine põhjus, miks keskkonnajärelevalve ebaseaduslikku traalpüüki tõhusalt tuvastada ei suuda, peitub riigikontrolli hinnangul põllumajandusministeeriumi ja keskkonnainspektsiooni kasinas koostöös.
Näiteks on müügiandmete võrdlemist püügi- ja lossimisandmetega pidanud mõlemad asutused seni teise ülesandeks.
Samuti ei kasutata auditi tulemuste järgi piisavalt satelliitjälgimise süsteemi kõiki võimalusi.
Kuigi Saarkopli sõnul kontrollivad inspektorid randumisel sisuliselt iga laeva püügikoguseid, on auditi järgi seis risti vastupidine.
„Iseäranis nõrk on lossimise kontroll Virumaal. Samuti esineb laevu ja sadamaid, mida kontrollitakse teistest oluliselt vähem,” sedastatakse auditis.
Nõrk järelevalve soodustabki illegaalset kalapüüki. Riigikontrolli andmete järgi kontrollis keskkonnainspektsioon Ida-Virumaal randunud 385-st kalalaevast 2007. aastal vaid ühte. Vaid veidi parem oli seis Lääne-Virumaal ja Harjumaal, kus kontrolliti vastavalt kolme ning kuut protsenti laevadest.
Lääne-Eestis kontrollis inspektsioon keskmiselt iga neljandat laeva.
Nii keskkonna- kui ka põllumajandusministeerium nõustusid suure osa riigikontrolli soovitustega.
„Valeandmete esitamine on kogu Euroopas väga suur probleem, nii et selles suhtes me ei paista teistest kehvemad välja,” lausus põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Heiki Jaanuska.
Kogu maailmas tekitab illegaalne kalapüük aastas kahju ligikaudu 30 miljardit USA dollarit.
Euroopa raha seisab
Ehkki püügiandmete kohta aitaks täpsemat infot koguda elektrooniline püügipäevik, mis peaks tööle hakkama järgmise aasta alguses, seab riigikontroll selle tegeliku õigeaegse käivitumise kahtluse alla.
„Põllumajandusministeeriumi arendatava projekti rahastamine oli veel aprillis 2009 ebaselge. Ministeerium pole elektroonilise püügipäeviku arendamiseks suutnud kasutada ka Euroopa Liidu kalandusfondi raha, mille kasutamine on üldse olnud äärmiselt tagasihoidlik,” seisab auditi tulemustes.
Ministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Heiki Jaanuska lausus aga, et järgmisel aastal hakkab elektrooniline püügipäevik kindlasti tööle. „Hankematerjalid on praeguseks juba koos,” lausus ta.
Ehkki Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et sellist püügipäevikut peavad esialgu kasutama vaid suuremad kui 24 meetri pikkused laevad, siis Jaanuska sõnul rakendatakse seda Eestis kohe järgmisel aastal kõikidel laevadel.
„Aasta alguses hakkavad elektroonilist päevikut täitma suuremad laevad ja aasta jooksul lisandub kohustus ka väiksematele,” lausus ta.
