Riigijuhid avasid rahakoti sisu
President Lennart Meri saab Soome kolleegist Ahtisaarist palju pisemat palka
President Lennart Meri aastatagune üleskutse muuta läbipaistvaks riigitööl olevate inimeste sissetulekud on kandnud head vilja riigijuhtide seas, kes avalikustasid meelsasti mullu teenitud tulu.
Justiitsminister Märt Rask märkis, et peab loomulikuks, kui ministrid avaliku elu tegelastena oma tuludest aru annavad.
"Mul pole selle vastu midagi. Siin pole midagi häbeneda. Perekond Rask deklareeris oma tulu 800 000 krooni ümber," rääkis minister Rask.
Abikaasaga koos deklareerimise tõttu polnud ta valmis isikliku tulu suurust ütlema. Enne valitsusse tulekut teenis Rask leiba advokaadina endale kuuluvas advokaadibüroos.
Ainsana keeldus oma sissetulekut avalikustamast siseminister Jüri Mõis, kes töötas mullu Hansapanga juhatuse esimehena.
Eesti rikkamate inimeste hulka kuuluv Mõis põhjendas siseministeeriumi pressiesindaja kaudu, et peab oma tuludeklaratsiooni esitama Riigikogu komisjonile, kuid mitte selle sisu avalikustama.
Korruptsioonivastase seaduse järgi avaldatakse poliitikute ja tippametnike majanduslike huvide deklaratsioonid Riigi Teataja Lisas ilma tulunumbriteta.
Mõisa vaikimise tõttu tõuseb regionaalminister Toivo Asmer praeguste tipp-poliitikute seas suurimaks maksumaksjaks.
Autoärimees Asmer deklarareeris oma mulluseks teenistuseks üle 1,45 miljoni krooni, millelt maksis 165 000 krooni tulumaksu.
"Jah, olen olnud riigile tubli maksumaksja," sõnas Asmer.
Mõis, Rask, Asmer ja regionaalminister Ivari Padar on ühtlasi need valitsuse liikmed, kes polnud eelmisel aastal riigi palgal ja teenisid oma tulude põhiosa erasektorist või isiklikust ettevõtlusest.
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese, kes töötas ka eelmisel aastal ministrina ja pidas Viljandimaal talu, teenistus jäi 300 000 krooni kanti.
Kaitseminister Jüri Luik ütles, et tema jaoks pole tulude avalikustamine mingi probleem. Luige deklareeritud 175 000 krooni tuli kokku suursaadiku palgalt ja ühe vara müügist. Selles summas ei kajastu talle makstud välisteenistuse tasu, mis on maksuvaba.
Mitme valitsusse jõudnud poliitiku sissetulek jääb sel aastal alla mullusele töötasule, sest ministrid ei tohi kuuluda ettevõtete nõukogudesse. "Olen nüüd palju madalamapalgalisem," ütles sotsiaalminister ja endine Riigikogu liige Eiki Nestor.
1998. aasta eest deklareeris Nestor tulu ligi 290 000 krooni. See summa koosneb tema sõnul saadikupalgast, Hüvitusfondi nõukogu liikme tasust ja Tallinna volikogu liikme hüvisest.
Kõik need ametid on Nestor nüüd ministrina maha pannud.
Võrreldes eelmise aastaga kaotab palgas ka mais Reformierakonna peasekretäri ameti maha panev Heiki Kranich.
Praegune keskkonnaminister sai parlamendi liikme ja peasekretäri palga kõrval tasu ka Eesti Panga nõukogu ja AS A. Le Coq nõukogu liikmena ning honorare ajakirjanduses ilmunud artiklite eest.
Majandusminister Mihkel Pärnoja sissetulek koosnes saadiku töötasust, Erastamisagentuuri nõukogu, Eesti Panga nõukogu ja Tartu linnavolikogu liikme tasudest ning honoraridest.
Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli ja rahandusminister Siim Kallas teenisid lisaraha õppejõu tööga ja loengute pidamisega. Deklareeritud tulu suurus ei anna täit pilti sissetulekutest, sest see number ei sisalda maksuvaba tulu.
Nädala lõpul hõivatud olnud president Meri lubas oma tuludeklaratsiooni andmed Eesti Päevalehele teatada lähipäevil. Riigipea kuupalk tõusis 1. jaanuarist
21 000 kroonilt 25 000 kroonile. Hiljutises intervjuus ajakirjale Suomen Kuvalehti andis Meri palkadest rääkides hinnangu Eesti kaubalaevu boikottivatele soome meremeestele.
"Minu palk on 17 korda väiksem Soome presidendi palgast. Kui palgavahedest rääkida, siis selle alusel võiks Soome peatada diplomaatilised suhted Eestiga." Meri võrdles 1995. aasta palkasid, ütles Toomas Hiio presidendi kantseleist.
