Riigikaitsekomisjon soovib ajateenijate õiguste piiramise asjus ümarlauda
Presidendi jättis nädal tagasi välja kuulutamata seaduse, mille üks osa oleks andnud kaitseväele loa piirata ajateenijate põhiõigusi.
Eile võeti see seadus riigikaitsekomisjonis uuesti arutamisele. Komisjoni esimees Mati Raidma ütles Päevaleht Online’ile eile õhtul, et tema arvates tuleks ajateenijaid ja nende õiguste piiramist käsitlev osa ülejäänud seadusest eraldada ja siis seda pikemalt arutada.
„Siin on kerkinud üles õigusteoreetiline vaidlus. Kuna see seadus hõlmas ka paljusid teisi küsimusi, siis tuleb see punkt neist eraldada ja sellega ka eraldi tegeleda, et muud kaitseväele vajalikud seadused saaks vastu võetud,” sõnas Raidma.
Tema arvates võiks kokku kutsuda ümarlaua, kus nii presidendi, õiguskantsleri kui ka teiste asjaga seotud osapooltega hakataks seda juriidilist sõlme lahti harutama.
Väljakuulutamata jätmine oli üllatus
Presidendi otsus seadust mitte välja kuulutada tuli Raidmale üsna suure üllatusena, kuna seadus oli enne läbinud mitmed erinevad instantsid ja neis mingeid vigu ei leitud. „Samas on see hea näide seaduse küpsemise tugevusest, kui läbi erinevate filtrite õigusteaduslikud probleemid välja tulevad,” lisas Raidma.
18. novembril läheb seadus uuesti riigikogu suurde saali ning siis otsustatakse, kas see võetakse praegusel kujul uuesti vastu või hakatakse muutma.
Eelmise aasta oktoobris Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni kontrollkäigu teinud õiguskantsler Indrek Teder avastas, et ajateenijaid on karistatud distsipliini rikkumise eest füüsiliste harjutuste tegemisega, samuti kasutatakse kollektiivset karistamist. Neid ja veel mõningaid väljaõppe meetodeid pidas Teder ajateenijate põhiõiguste rikkumiseks.
President Toomas Hendrik Ilves põhjendas 2. novembril väljakuulutamata jätmise otsust sellega, et selle seadusega kavatseti konkreetsete piirangute kehtestamise asemel anda kaitseväele üldsõnaline ajateenijate õiguste kitsendamise luba.
„Sellega loodaks pretsedent, millest lähtudes ei oleks ka üheski teises seaduses enam tarvis konkreetseid põhiõiguste piiranguid sätestada, sest kõikides valdkondades piisaks sel juhul abstraktsest normist, mis lubab riigivõimu esindajal, kui ta tunnetab selleks vajadust, isikute põhiõigusi piirata,” selgitas riigipea.
