Riigikogu lõi polaaruuringute toetusrühma



Polaaruuringud on üks neist valdkondadest, kus Eesti saab olla suurem oma mõõdust ja rahvaarvust, leidis polaar- ja kliimauuringute toetusrühma esimeheks valitud Tarmo Kõuts.

Kõutsi sõnul on keskkonna- ja kliimajulgeolek mõisted, mis puudutavad kõiki riike, ja teadmine kliimaprotsessidest ei kuulu enam ainuüksi akadeemilise huvi valda. “Sellega on otseselt seotud paljud julgeoleku- ja majandusotsused. Polaaralade uuringule lisab kaalu tõsiasi, et seal toimuvad protsessid suunavad laiemalt kogu maakera ökosüsteemi käitumist,” ütles Kõuts.

Kõuts viitas ka Eesti polaaruuringute ajaloolisele traditsioonile, märkides, et Eestil on hulk materjale ning seda ala uurinud teadlasi, kes on veel töiselt tegevad.

Kõutsi sõnul on rühma eesmärk saada uuesti ühe laua taha polaar- ja kliimauuringutega tegelevad teadlased ning taaselustada see valdkond. “Koos saame arutleda perspektiivide ning võimekuse üle osaleda ülemaailmse polaaraasta tegemistes,” ütles Kõuts.

Kuna Eesti liitus 2001. aastal ka Antarktika lepinguga, siis vajab see teema toetusrühma liikmete hinnangul pädevat poliitilist koordineerimist.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare