Riigikogu rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Taavi Rõivas teatas, et kavatseb alates ülejärgmisest nädalast korraldada terve hulga kuulamisi, selgitamaks välja, mis põhjendused saavad ministeeriumidel praeguses olukorras kasinale rahakasutamisele olla. „Alustame 3. augustil rahandusministeeriumi esindajatega, et saada selgeks üldpilt. Seejärel kutsume komisjoni järgmised suuremad euroraha käitlejad,” rääkis Rõivas.

Juba näha, et plaane ei tädeta

Euroraha poole aasta väljamaksete (vt graafik) põhjal võib praegu juba üsna kindlalt väita, et kõik ministeeriumid ei suuda eelarvesse kirjutatud vahendite kasutamise plaane täita. „Tahaks kuulda, mis vabandused ministeeriumidel siin on,” oli Rõivas üsna karmisõnaline ja lisas, et euroraha kasutamise kiire parandamise taga on kinni ka eelarve tasakaalu paranemine. „Raha paremaks ärakasutamiseks veel praegu tehtavad kiired otsused võiksid mõjutada eelarve tasakaalu. Samuti oleks  euroraha kasuks majanduse elavdamisele.” Rõivase sõnul kavatsetakse aru andma kutsuda nii euroraha eest vastutavad ministrid kui ka nende kantslerid, sest riigikogulased soovivad kuulda vastuseid ka ametnikelt. „Paljuski on see ka küsimus aparaadile,” leidis Rõivas.

Ent see pole esimene kord, kui riigikogu tunneb muret euroraha kehva kasutamise pärast. Nii on riigieelarve kontrollikomisjon juba alates eelmise aasta novembrist korraldanud mitmeid kuulamisi, kus on samuti uuritud välisvahendite vähest kasutamist. Komisjoni keskerakondlasest esimees Toomas Varek märkis, et talle teeb rahanduskomisjoni uus algatus siirast heameelt. „Näiteks täna pole ka mul ülevaadet, kuidas läheb euroraha kasutamist kõige rohkem mõjutavate suurprojektide käimalükkamine. Seega võiks tegelikult toimuda meie kahe komisjoni ühisistung,” arvas Varek. Ta tuletas meelde, et aprillis kutsus riigieelarve kontrollikomisjon kokku kõigi peamiste vastutavate ministeeriumide tippametnikud ning selgusid mitmed ametkondadevahelised erinevused. „Seda tööd peaks tegelikult tegema rahandusministeerium. Aga nüüd tahaks kuulda, kas meie kuulamistest ka tolku on olnud,” sõnas ta.  

Rahandusministeeriumi juunikuu lõpu seisuga avaldatud eurovahendite kasutamise ülevaatest selgub, et võrreldes eelmise aastaga on raha väljamaksmine küll teinud sammu edasi, kuid riigieelarvesse kirjutatud plaanide täitmisest ollakse kaugel. Näha on ka terav vahe eri asutuste suutlikkuses raha kasutusse anda. Edetabelit juhib majandus­ministeerium, seevastu kesk­konnaministeerium paistab silma erakordselt vähese suutlikkusega.

Ministeerium ületas plaani

•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Kalev Vapper teatas, et viimastel andmetel on ministeeriumi euroraha kasutamise plaanist täidetud juba rohkem kui pool. „16. juuli seisuga on väljamakseid tehtud 55% ulatuses 2009. aastaks plaanitud kolmest miljardist kroonist. Seega kõigi ootuste kohaselt täidame prognooside kohaselt ette nähtud plaani,” kinnitas Vapper. „MKM-i valdkondade peale kokku ei pruugi midagi edasi lükkuda, küll aga võib olukord erineda valdkondade lõikes,” sõnas ta. „Näiteks on ettevõtluse valdkonnas käesolevaks aastaks planeeritud summadest ettevõtluse ERDF-i meetmete osas prioriteetses suunas „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” juba plaanid ületatud nii kohustuste kui ka väljamaksete osas. Teisalt on ettevõtluse ESF-i meetmete osas prioriteetses suunas „Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks” näitajad tagasihoidlikumad,” selgitas Vapper. Olulisemaks ohuks raha kasutamisele nimetas ta vaidlusi hangete üle. „Peab rõhutama projektide hankemenetluste kulgemist ning vaiete esitamisi. Hangete vaidlustamised venitavad projektide rakendamise kulgu ja seetõttu võivad nii mõnedki, eelkõige tee-ehitusprojektide 2009. aastasse planeeritud esimesed väljamaksed lükkuda 2010. aastasse,” märkis ta. 

Mahajäänumad ministeeriumid: meil on kõik kontrolli all

Keskkonnaministeerium: süüdi pikk ettevalmistusaeg

•• Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna järelevalve büroo juhataja Külli Urvik tõdes, et senised väljamaksed ei näita ministeeriumi kõige paremas valguses. Ühtlasi leidis ta, et see on põhjendatav. „Reaalsetele väljamaksetele eelneb pikk ettevalmistusperiood, mille käigus selgitatakse välja valdkondlikud prioriteetsed eesmärgid ja arengusuunad, luuakse seadusandlus ja valmistatakse ette projektid, mis enim aitavad kaasa rakenduskava eesmärkide täitmisele,” märkis ta ja lisas, et suurte projektide puhul võtab oma­korda aega projekteerimine ja ehitushangete läbiviimine, mistõttu väljamakseteni jõutakse paari-kolme aastaga. „See seletabki asjaolu, miks on tänavu väljamakseid võrdlemisi kasinalt.” Seetõttu arvestab keskkonnaministeerium Urviku sõnul juba nüüd, et eelarvesse planeeritu kulutamisega sel aastal lihtsalt nende asutus valmis ei jõua.


Regionaalminister: aasta lõpus läheb maksmiseks

•• Siseministeeriumis tegutsev regionaalministri ametkond haldab suuri regionaalseid investeeringute projekte. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinnitas, et kuigi 2009. aasta eelarvesse regionaalarengu programmidele planeeritud pea miljardist kroonist on seni välja makstud vaid 28%, peaks plaan siiski aasta lõpuks täidetama. „Võib prognoosida, et aasta teises pooles väljamaksete tem­po kiireneb, kuna osa rahastamisotsustest tehti aasta algul. Ka on nende projektide puhul valdavalt tegemist ehitusprojektidega – nagu koolide ja lasteaedade ehi­tus või rekonstrueerimine –, mida viiakse enamasti ellu suvel ja mis­tõttu maksed ajastuvad aasta lõppu,” rääkis ta optimistlikult. Kiisleri sõnul ei ole kinnitust leidnud ka arvamus, et kohalike omavalitsuste pingeliste eelarvete tõttu ei leita projektide omafinantseeringuks vajalikku raha, mis on arvatud võivat eurovahendite kasutamist pidurdada.