Eelnõu vastu hääletas 35 opositsiooni liiget.

Usaldusküsimusega seotud eelarve arutelu võttis aega vaid veidi üle kahe tunni.

Peaminister Andrus Ansip pani enne hääletuse algust riigikogu liikmetele südamele, et kärbete kiire vastuvõtmine suurendab riigi stabiilsust ja lisab usaldusväärsust ning palus seetõttu eelnõu toetada.

2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muudatused vähendavad valitsussektori 2009. aasta puudujääki 8,006 miljardi krooni võrra. Kokkuhoiupakett sisaldab ligikaudu 5,5 miljardi krooni ulatuses otsuseid, mis omavad mõju ka järgnevate aastate eelarvetele.

Tegevuskuludes on kokkuhoid üldreeglina 7 protsenti, mis hõlmab nii riigiasutusi kui ka riigieelarvest tegevustoetust saavaid asutusi. Erandina käsitletakse õpetajate, sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajate palgakulusid. Koos 2009. aasta eelarves külmutatud tegevuskulude osaga moodustab tegevuskulude kokkuhoid riigieelarves 10 protsenti.

Seadusega on vähendatud tulude mahtu 9,63 miljardi ja kulude mahtu 6,57 miljardi krooni võrra. Lisaeelarve järgi on käesoleva aasta riigieelarve tulude maht 88,20 miljardit ning kulude maht 91,89 miljardit krooni.