Riigikogulane Inara Luigas: au ja kiitus puskariajajatele

 (1)
Riigikogulane Inara Luigas: au ja kiitus puskariajajatele
Inara Luigase sõnul on puskaril setu traditsioonides tähtis roll.Priit Simson (EPL arhiiv)

Põllumajandusminis­teerium tahaks lubada turismitaludel väikeses koguses puskarit toota.

Teisipäevases TV3 saates „Õhtusöök viiele” teisi võistlejaid võõrustanud riigikogu ja Keskerakonna liige Inara Luigas pakkus söögilauas juua setu handsat. Seadus aga kodus piiritusjooke valmistada ega müüa ei luba. „Traditsioone arvestades au ja kiitus kõigile, kes on seadust rikkunud,” teatas Luigas eetris külalistele, mille peale kõik viis saates osalejat napsiklaase kokku lõid.

Luigas ei näinud oma teguviisis midagi halba. „Ma olen eluaeg Setumaal elanud ja seda puskarit on aetud läbi aegade,” ütles Luigas Eesti Päevalehele. „Mulle vahel tundub, et me tapame kõik Eesti väärtused seadusega ära.” Ta lisas, et puskariajamine on osa Setumaa traditsioonidest ja ta on selle poolt, et kodustes tingimustes seda seadusega ei keelataks.

Pealegi ajavad Luigase sõnul kodus piiritusjooke vähesed ja riik ei tohiks karta ka seda, et aktsiisimaks seetõttu saamata jääb. „Puskarit pole kunagi massiliselt tehtud,” märkis ta. „See võiks olla normaalsuse piirides lubatud. Tegemist pole mingi nakkushaigusega, et kõik kukuvad seda [puskarit – toim] jooma ja tegema.”

„Arvan, et tegemist oli seadusrikkumisega,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin saates näidatu kohta. Ent tema sõnul on ministeeriumis arutatud, et sarnaselt koduõlle ja -veini valmistamisega võiks seaduses erandi teha ka puskariajamisele. Seetõttu tegi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder möödunud suvel rahandusminister Jürgen Ligile ettepaneku, et Eesti teatud piirkondade kultuuritraditsioone arvestades võiks siiski lubada väikses mahus piiritusjookide tootmist. Silmas peeti näiteks turismitalusid ja Vene piiri äärseid alasid. „Nendes kohtades on legaalsete piiritusjookide müügimahud igal juhul väiksemad,” märkis Karolin. Ligi aga keeldus, tuues põhjenduseks, et tegemist oleks ohuga rahva tervisele ning see tähendaks ka illegaalse alkoholi tootmise kasvu.

Pooled nõus, pooled vastu

Arutelu pole vaibunud ka sel aastal, kuna riigikogu majanduskomisjonis on arutusel alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seadus. „Iga kord, kui ma eelnõu näpus komisjoni lähen, tõstatub puskariteema,” märkis Karolin. „Pooled on nõus, pooled on vastu.”

Inara Luigase sõnul on tal endal alati kodus puskarit olemas ja piirkonnas on avalikult teada, kes puskarit ajab. „Kogukond teab ja kogukond kontrollib,” ütles Luigas ja märkis, et jutud kehva puskarit ajavast peremehest jõuavad väga kiiresti iga elanikuni.

Karolini sõnul oleks siiski oluline, et kodus valminud piiritusjoogi kvaliteet oleks kontrollitud ja see valmiks turvaliselt. „Oht võib olla inimese enda elule, kui ta seal õhku lendab nende masinatega,” nentis Karo­lin.

Praegu keelab alkoholiseadus isegi puskariaparaadi omamise ja selle leidmisest tuleb politseile teatada.

Kommentaar

Rainer Laurits, rahandusministeeriumi pressiesindaja

Peamine ja kõige olulisem argument puskarijookide ajamise keelustamisel on see, et rahvas tarbiks vähem alkohoolseid jooke.  Puskar on olemuselt tugevalt tervist kahjustav ja isegi ohtlik jook. Puskarit ja muid selliseid jooke ei osata piisavalt ohutult kodusel teel valmistada ning nende kvaliteet ja koostis on väga kõikuv. Selliseid tooteid ei saa rah­va ter­vise huvides jaekaubanduses müüa. Veelgi enam, neid ei tohi ka oma tarbeks valmistada. Puskar sisaldab mürgiseid aineid, näiteks puskariõlisid, mida kääritamisel  ei teki. Peamiselt sel põhjusel on lubatud näiteks õlle ja veini, kuid ei ole lubatud puskari tootmine. Kui kange alkoholi tootjaid oleks palju rohkem, ei suudaks riik teha ka piisaval tasemel järelevalvet, mitte ainult maksude, vaid ka näiteks tooteohutuse ja tervisekaitse osas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare