Riigikogulased said kutse Vene duuma juubelile

Väliskomisjon pole veel otsust langetanud, asja arutatakse ka Läti ja Leedu kolleegidega.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa laual seisab paber, mis võib tuua järjekordse arutelu Eesti ja Venemaa suhete üle.

Nimelt sai Eesmaa juba 13. oktoobril Vene saatkonnast peale varasema suusõnalise kutse teate Vene riigiduuma moodustamise sajandale aastapäevale pühendatud eriistungist ja pidulikust koosolekust.

Vene saatkond palub kirjas teatada Eesti delegatsiooni või-malik koosseis, et esitada valitutele personaalsed kutsed.

“Loodame, et riigikogu liikmete osavõtt Vene riigiduuma – mille koosseisus olid ka Eestist valitud saadikud – sajanda aastapäeva tähistamisest soodustab Venemaa ja Eesti Vabariigi parlamendi liikmete koostööd,” lisati teates.

Eesmaa sõnul on sisuliselt tegemist eelkutsega, mis kutsub riigikogu liikmete delegatsiooni sellel üritusel osalema.

Arutelu Läti ja Leeduga

Seda, kes võiks riigiduuma sajanda aastapäeva tähistamisele minna, pole Eesmaa sõnul lõplikult otsustatud ega teemat arutatud, seda enam, et praegu on kutse tulnud vaid väliskomisjoni.

“Väliskomisjon tegeleb teemaga, kõigepealt räägime läbi kolleegidega Lätis, Leedus ning võib-olla ka Soomes ja Poolas, saamaks teada, mida nemad sellest üritusest arvavad, ning see-järel kujundame ka oma arvamuse,” lisas Eesmaa. “Arutame teemat kolleegidega ja võtame vastu omapoolse otsuse, kui suure delegatsiooni me sinna saadame ja mis tasemel.”

Riigiduuma sajanda aastapäeva tähistamine peaks toimuma 27. aprillil Peterburis Tauria palees. Teadaolevalt on üritusele kutsutud kunagise Vene impeeriumi alade esindajad – SRÜ riigid ning lisaks Baltimaadele ka Soome ja Poola. “Meie jaoks on see mõnevõrra üllatuslik, aga kui korraldatakse selline mälestusüritus, siis on ju ka korraldajatel õigus üles seada oma mängureeglid,” ütles Eesmaa. 1906. aastal esmakordselt kokku tulnud Vene riigiduumasse, piiratud õigustega seadusandlikku esinduskogusse, olid ka Eestist saadikud valitud, neist tuntuim oli Jaan Tõnisson.

Riigikogu väliskomisjoni ase-esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on praegu vara rääkida, mida kutsega ette võtta, sest sellel pole veel konkreetset kuupäevagi. “Arvan, et see tuleb arutlusele siis, kui dokument muutub täpsemaks ka Venemaa poolt,” ütles ta.

Möödunud aastal Moskvas toimunud 9. mai üritustele eelnes ulatuslik arutelu sellest, kas Baltimaade presidentidel sobib osaleda Venemaal võidupühana tähistataval päeval, mis Balti riikidele ei tähendanud mitte niivõrd Teise maailmasõja lõp-pu, kuivõrd Vene okupatsiooni kinnistumist. Baltimaade presidentidest osales mullu Moskva üritustel vaid Läti president Vaira Vike-Freiberga.

Duuma nurjumine tuli Eestile kasuks

Eero Medijainen, Tartu ülikooli lähiajaloo professor

Vene riigiduuma (1906–17) tähtsus Eesti ajaloo pikemas perspektiivis oli see, et riigiduuma tegevus ebaõnnestus ja mingit demokraatiat Venemaal ei tekkinud. Kui oleks tekkinud demokraatia, siis oleks see ilmselt tähendanud ka Eesti Vabariigi sündimata jäämist.

Sest enamik Eesti poliitikutest oleks leppinud demokraatliku Venemaaga, kui see oleks austanud rahvaste enesemääramise õi-gust, andnud soovitud föderatiivse riigikorralduse ning taganud kultuuri arengu.

Aga miks mitte osaleda duuma sajanda aastapäeva tähistamisel? Seda kui olulist sündmust Venemaa jaoks, katset rajada Venemaal demokraatiat – seda iseenesest tuleb tervitada. Aga tuleb endale aru anda, et meie õnneks ei saanud sellest asja.