Riigikogu liikmete ülisoodsad autoostud, millest eilses Eesti Päevalehes kirjutasime, jätavad õhku küsimuse, kas sooduspakkumist tehes ei eeldata rahvasaadikult vastuteenet.

Kui riigikogu liige ostab auto eriliselt soodsa hinnaga, saab seda võrrelda näiteks arstide turismireisidega ravimifirmade kulul, ütles endine riigikogu liige ja riigikogu liikmete eetikakoodeksi eestkõneleja Liia Hänni. Tema sõnul on igal soodustusel mingi tagamõte ja kui selle võtab vastu riigikogu liige, tekitab see mitmeid küsimusi. 

„Kaheldava väärtusega asjad juhtuvadki just hallis tsoonis, mis pole otseselt seadusega reguleeritud ega saagi seda olla,” ütles Hänni. „Siin tuleks olla tähelepanelik, et ei tekiks huvide konflikti, kui näiteks tulevikus autofirmadel midagi vaja peaks olema,” lisas ta. 

Kuna riigikogu pole sõnastanud enda jaoks eetilisi piire, jääb mitmekümne tuhande euroni ulatuvate soodustuste vastuvõtmine nn halli alasse, kus keegi päris täpselt ei tea, mis on õige ja mis vale.
Eetikakoodeksi teemalised arutelud Hänni sõnul riigikogus sisuliselt puuduvad ja selle asemel, et tegeleda enda eetiliste probleemidega, arutatakse vaid riigiametnikele mõeldud eetilisi juhiseid ja järelevalvet. 

Mitmes Euroopa riigis, näiteks Iirimaal, keelab eetikakoodeks parlamendiliikmel vastu võtta kingitusi, kui see võib põhjustada huvide konflikti või kahjustada riigikogu liikme erapooletust. Hänni hinnangul on autode sooduspakkumiste puhul just selline oht.

Ka Jüri Adams, endine riigikogu liige ja üks põhiseaduse autoreid, nentis, et sooduspakkumisega võib kaasneda vastuteene vajalikkus. Ta ütles, et kui äriühingul on õigus sooduspakkumist teha ja oma toode kas või tasuta ära anda, siis riigikogu liige ei peaks seda vastu võtma. 

Palk kiusatuse vältimiseks

„Põhjus, miks riik annab oma tipp-poliitikuile nii kõrge palga, ei peitu ju selles, et neil oleks erakordselt suur töökoormus, vaid selles, et neil ei tekiks kiusatust sellist kahtlast kingitust vastu võtta,” ütles Adams ja lisas, et kui kõrgepalgaline ametnik hakkab sääraseid soodustusi vastu võtma, peaks ta oma suurest palgast loobuma. 

Hoolimata sellest, et mitmed riigikogu liikmed on varem avalikult kõigile võrdset kohtlemist nõudnud, ei tulnud eile Eesti Päevalehe kaamerasilma ette koos oma soodsa Volvoga neist keegi. Samuti ei andnud keegi oma tehingust täit ülevaadet, mis takistas soodustuste võrdlemist. 

Pooleteise aastaga on 24 riigikogu liiget saanud endale Info-Autolt tavahinnast paarkümmend protsenti odavama Volvo. Kuni 10 000 euroni ulatuva sooduspakkumise on vastu võtnud kõikide riigikogu erakondade liikmed, mõnele on soodustus lausa enese teadmata määratud.
Kuigi olukorda väljastpoolt vaatavad eksperdid leiavad, et tegemist võib olla huvide konfliktiga, on Volvodega sõitvad riigikogulased eriarvamusel. 

Näiteks on Reformierakonna fraktsiooni liige Arto Aas oma varasemates sõnavõttudes nõudnud euroala kriisi tõttu kõikidele võrdset kohtlemist, ent siin erikohtlemises probleemi ei näinud. „Ma ei käsitle seda küll kingitusena ega tunne ka tänuvõlga,” ütles Aas, kes on rohkem kui aasta sõitnud valge Volvo XC60-ga. „Päeva lõpuks ei usu keegi, et ettevõte müüks auto kahjumiga. Me mõlemad saime ikka kasu,” kommenteeris ta. Aas lisas, et oma erivarustuseta 2,5-liitrise liisitud diiselmootoriga auto eest tuli tal välja käia umbes 40 000 eurot ja soodustus oli umbes 20 protsenti. Tavainimesel tuleks sellise auto eest keskmiselt maksta 10 000 eurot rohkem.
Soodustust sai ka sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev. Tema auto, Volvo S40 võib praegu Info-Autost kätte saada soodushinnaga, pea 28 000 euroga. Vassiljevile endale oli aga hind möödunud suvel 23 711 eurot. 

„Vaatasin siis mitmeid pakkumisi, mujal soodustusi polnud, aga Volvol oli,” ütles ta ja lisas, et peale niigi soodsa hinna tehti talle ka riigikogu liikme soodustus, kuigi ta seda ei küsinud. Kui suur see oli, Vassiljev täpsustanud. Sarnaselt Aasaga ei näe ka tema soodsamas tehingus probleemi. „See eeldaks mingisuguseid otsuseid, mis näiteks võiks edasimüüjale huvi pakkuda. Juhul kui soodustusega kaasneks mingi nõue või palve, aga ma ei tea, et midagi oleks olnud,” nentis Vassiljev.

Keskerakondlane Heimar Lenk ütles, et tema soodustusega Volvo ostmise määras sooduskampaania. „Läksin Volvot ostma, kuna kampaania käigus oli lisavarustus tasuta. Autot ostes tuli välja, et võimalus on see veel soodsamalt saada,” ütles Lenk. Mis lisavarustus tema autol on või kui palju see maksis, Lenk ei täpsustanud. „Midagi erilist ei ole, ei nahksisu ega ka automaatkäigukasti.”

Selliseid põhjendusi jagas ka keskerakondlane Marika Tuus-Laul, kes kritiseeris möödunud nädalal Delfis maavanemate ja kantslerite kõrget palka ja suuri hüvesid. Ent riigikogu liikmetele mõeldud autosoodustust ta valeks ei pidanud, vaid leidis hoopis, et selliseid sooduspakkumisi võidakse teha kõikidele autoostjatele, hoolimata sellest, et ostja võib juhuslikult olla riigikogu liige.

Hind on kokku lepitud

Politoloog Ivar Tallo on üks vähestest sõltumatutest ekspertidest, kes soodustustes probleemi ei näinud. Tallo ütles, et suur soodustus võib inimestele näida ebaõiglasena, kuna riigikogu liikmel on palju suurem palk kui tavainimestel. Ta lisas, et riigikogu liikmetele tehtud soodustusi ei peeta mitte kuskil valeks, kuna hind on ostja ja müüja vahel kokku lepitud. Seda, et soodustuste piirid võiksid olla ära toodud riigikogu liikmete eetikakoodeksis, Tallo ei arvanud, kuna koodeksil on oht muutuda järjekordseks dokumendiks, mida rahvasaadikud ignoreerivad.



Eetikakoodeks tõmbaks selged piirid

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt ütles eile Delfile, et Volvode ostmine pole korruptsioon, sest autoomand on deklareeritud.

„See välistab selle, et keegi varjaks oma vara ja seega temale tehtud võimalikku soodustust,” lausus Anvelt.

Volvode allahindlust saaks käsitada kingitusena siis, kui selle teinud firma kannaks tehingu tõttu otsest kahju. „Antud juhul on tegu pigem aga PR-trikiga, mis pigem teenib kasumit.”

Anvelt leidis siiski, et probleemide vältimiseks peaks riigikogu liikmetel olema eetikakoodeks, mille üks eesmärk oleks kirjeldada piiripealseid olukordi.

Koodeks annab võimaluse reeglitest mitte kinni pidava parlamendiliikme distsiplineerimiseks ja ka mõista, mis on lubatud ja mis mitte. Teisalt annab see aga avalikkusele märku, milliste eetiliste reeglite järgi on võimalik saadiku käitumist hinnata.

Mitmed Euroopa riigid on sellised reeglid juba ka vastu võtnud.
Näiteks on Poola koodeksis esile toodud, et saadik ei tohi kasutada parlamendiliikme positsiooni lähedaste või enda omakasu eesmärgil.