Riigikogulaste soodustused ärritavad maksumaksjate liitu
Kui riigikogulased on suures üksmeeles veendunud, et riigikogu liikmestaatuse seaduses mõeldud kuluhüvitiste maksmise korra muudatused on igati õigustatud, siis maksumaksjate liit on asunud selle vastu lausa allkirju koguma.
“Ka mujal riikides on parlamendi saadikutel teatud maksuvabastuse privileege. Näiteks Saksamaal Nordrhein-Westfalenis koguti kahe aasta eest samuti allkirju, et saadikute privileegid kaotataks. See õnnestus,” ütles maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis.
Lehise sõnul soovib maksumaksjate liit, et kavandatav saadikute uus kuluhüvitiste kord, kus kolmandiku palga ulatuses on võimalik teha maksuvabasid tööga seotud kulutusi, laieneks kõikidele maksumaksjatele. “Praegu on nii, et ettevõtete puhul jälgitakse esinduskulusid piinliku täpsusega. Teiselt poolt aga minnakse äärmiselt liberaalseks ja antakse saadikutele piiramatu vabadus,” selgitas Lehis.
Saadikute ringkaitse
Maksumaksjate liidu juhi sõnul pole üleeuroopaliidulist praktikat, kuidas peavad parlamendi liikmed ja ettevõtted esinduskulude üle arvestust. “Kuid väga mitmes riigis kasutatakse just põhimõtet, et teatud piirini ei pea kulusid tõestama. See on ka mõistlik,” arvas Lehis.
Suur osa parlamendi saadikuid kasutab kuluhüvitist ka selleks, et tasuda autoliisingu eest. Lehis osutas ka sellele, et eraettevõtluses saab tööandja töötaja isikliku sõiduauto kasutamist maksuvabalt hüvitada kuni 2000 krooni ulatuses kuus.
“Kui riigikogu liikmete arvates on piirmäärad ebamõistlikult väikesed ja dokumentide esitamise kohustust peetakse mõnitamiseks, siis oleks õiglane lubada ilma dokumenteerimisnõudeta ja maksta kõrgemas määras hüvitisi ühtemoodi kõigile maksumaksjatele, mitte ainult riigikogu liikmetele,” teatas Lehis.
Riigikogu staaÏika liikme sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul taastub uue seadusega sama kord, mis oli enne eelmist riigikogu ja mis kehtib ka ministritele. “Need on mu tööga seotud kulud, mida võib tõesti võrrelda ettevõtte kuludega – need on transpordi, telefoni, külaliste peale tehtud kulud,“ selgitas Nestor.
Siiani on Nestor ette nähtud esinduskulusid kasutanud vaid osaliselt ja uue seadusega muutub olukord ka tema jaoks – ta saab kogu ettenähtud summa iga kuu kätte. “Mul jäi aastas 30 000 krooni kasutamata ja see ei teinud mulle ei rõõmu ega muret,“ ütles Nestor. Ta tõdes, et osa tööga seotud kulusid jäid tal siiani enda kanda, sest ta ei kibelenud kõiki t‰ekke riigikogu kantseleisse tooma.
Riigikogu keskfraktsiooni liikme Maarika Tuusi sõnul ei oleks tal sugugi raske ka edaspidi kulude kohta t‰ekke esitada. “Minu valimispiirkond asub kaugel – olen igal nädalavahetusel käinud Jõgeva- ja Tartumaal niisugustes kohtades nagu Meeksi, Kallaste, Põltsamaa – need on suured kulud,“ ütles Tuus. “Kõigile ametnikele kompenseeritakse niisugused tööalased kulud,“ lausus ta.
Palk
Riigikogu liikme tulu
•• Riigikogu liikme palk on neli Eesti keskmist palka. Praegu on riigikogu liikme palk 40 848 krooni. Uue korra kohaselt saaks saadik palgale lisaks 30 protsendi suuruse esindustasu. Samuti maksab riigikogu kantselei väljaspool Tallinnat ja selle lähivaldu elavatele saadikutele 20 protsendi suurust eluasemetoetust. Seega on näiteks Tartust pärit saadikul võimalik igas kuus saada ligi 63 000 krooni.
Riigikogu liige võib edaspidi lapsepuhkusele jääda
•• Riigikogu liikme staatuse seadus sätestab esimest korda riigikogulasele õiguse jääda lapse sünni puhul lapsega koju, ilma et ta kaotaks kohta riigikogus.
•• Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul oleks visatud lapsega koju jäänud ema või isa riigikogust välja. “Ta ei saanud tagasi tulla, vaid pidanuks loobuma riigikogu liikme kohast, ja seepärast istusid naised riigikogus, lapsed süles,“ näitlikustas riigikogu esimees. “See näitab, kui meestekeskselt on seadusi tehtud, aga uue seaduse järgi saab ema tulla riigikokku tagasi nagu igale teisele tööle,“ ütles Ergma.
•• Keskfraktsiooni liikme Mailis Repsi sõnul räägiti siis, kui tema riigikogu liikmena oma esimese lapse sünnitas, palju sellest, et ta käib lapsega tööl, kuid vähem pöörati tähelepanu seni kehtinud korrale, mis koju jäämist raskendas.
•• Reps tõdes, et ta ei pruugi vajadusel siiski ka uue korra järgi koju jääda. “Ega mulle keegi pahaks pannud, kui mind kogu aeg kohal ei olnud, sest viis ja pool kuud haiguslehega võisin muidugi kodus olla,“ meenutas Reps. “Aga see, et niisugust võimalust siiani ei olnud, on ebaloogiline.“
•• Keskfraktsiooni liikme Evelin Sepa sõnul on küsimus riigikogu legitiimsuses. Ta ütles, et kui haiguslehel riigikogu liige tööl ei saa käia, siis tema koht riigikogus on praegu tühi ja riigikogu ei ole 101-liikmeline. “Mailis ja Maret (Reps ja Maripuu – toim) näitasid küll positiivset eeskuju ning käisid oluliste hääletuste ajal ka koos lapsega tööl,“ ütles Sepp.
•• Uue seaduse järgi saab lapsega kodus olemise või ka pikemaajalise haiguse ajaks riigikogu liikme volitused peatada ning hiljem tagasi tulla.
•• Riigikogus on praegu 22 naist, kellest vähemalt pooled võivad selle teemaga kokku puutuda. Sepp tuletas meelde, et seadus puudutab ka mehi, kel samuti õigus vanemahüvitist saada ehk lapsega koju jääda.
