Riigikohus mõistis 2004. aastal Liiviku süüdi ametiseisundi kuritarvitamises Eesti Raudtee erastamisel ning karistas teda pooleaastase reaalse vangistusega ning 1,4 miljoni kroonise rahatrahviga, vahendab ERR-i uudisteportaal.

EIK otsustas, et Eesti riik on Liiviku puhul rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mille kohaselt ei tohi kedagi tunnistada süüdi kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel ei olnud kuritegu.

Jaak Liiviku kaitsja Andres Suik esitas riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleti Liiviku õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis aga, et teistmisalus puudub ning teistmisavaldus jäeti rahuldamata. 

Süüdistuse kohaselt kuritarvitas Liivik ametiseisundit, kui võttis Eesti Raudtee erastamisega riigi kanda kohustuse hüvitada kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida raudteefirma võis saada Vene päritolu vedurite edasimüügist või rentimisest, ning kohustuse säilitada selle tarvis kuni seitsme aasta jooksul tagatisena 50 miljonit krooni erastamisraha kindlal arvelduskontol.