Riigikohtunik: "Kohtuotsus ei pea üldsust rahuldama"

 (50)

Riigikohtunik Julia Laffranque leiab, et kohtul on lubatud piisavalt motiveeritud otsusega mõjutada ühiskonna õiglustunnet ja mitte vastata üldsuse ootustele.

Kohtuotsuste kvaliteet ja nende mõistmine tavainimeste poolt olid peateemaks eelmisel nädalal Tartus, kus kogunesid Euroopa Nõukogu kohtunike konsultatiivnõukokku (CCJE) kuuluvad kohtunikud. Konsultatiivnõukogu president Julia Laffranque kutsub intervjuus Päevalehele inimesi üles kohut mitte kartma ja kohtunikke omakorda töökvaliteeti tõstma.

Julia Laffranque, riigikohtunikuna oskate kindlasti öelda, mis on halb kohtuotsus?

Halva otsuse definitsiooni on keeruline sõnastada. See on igal üksikul juhul erinev ja üldistuste tegemisel tuleb olla ettevaatlik. Võiks ju lihtsustatult öelda, et halb otsus on see, mille kõrgema astme kohus on tühistanud, sest madalamas astmes on valesti kohaldatud materiaal- või menetlusõigust. Konkreetsel juhul võib kohtuotsuse üks oluline hindaja olla järgmise astme kohus, inimõiguste kaitse küsimustes ka Euroopa inimõiguste kohus. Kuid kui vaadata kohtuotsuste kvaliteeti tervikuna, siis on edasikaevatud otsuse tühistamine vaid üks näitaja otsuse hindamisel. Tühistatud ja muudetud otsuste arvule peaks lähenema sisuliselt: kui suures osas ja millistel kaalutlustel ringkonna- või riigikohus ikkagi edasikaevatud otsuse tühistas.

Samal teemal:

Arvestada tuleb ka sellega, et kõiki otsuseid edasi ei kaevatagi, selleks võivad olla väga erinevad põhjused ning see ei tähenda sugugi alati, et otsus, mida ei vaidlustatud, on kvaliteetne.

Kohus peab oma tegevuses olema sõltumatu ja mõistma õigust kooskõlas põhiseaduse ning seadusega. Kui kohus pole oma otsust motiveerinud, siis on see üks tõsisemaid vigu.

Seega lihtsam on sõnastada hea kohtuotsuse kriteeriumid?

Hea kohtuotsus peab olema selge, arusaadav, hästi põhjendatud, selles ei tohi olla vastuolulisi seisukohti ja see peab olema täidetav.

Olete ise kohtunikuna mõne halva kohtuotsuse vormistanud?

Ükski otsus ei tule kergelt. Kohtuasjadele mõtlemist ei saa mehaaniliselt lõpetada tööpäeval kell viis. Tuleb vältida seda, et midagi jääb kahe silma vahele, mõni oluline aspekt käsitlemata, tuleb ikka ja jälle kontrollida toimikut, seadusi ja üle lugeda senist praktikat.

Kohtunikutöö on eelkõige tõsine mõttetöö, see ei saa muutuda käsitööks halvas mõttes. Kohtuotsus sõltub kohtuniku professionaalsusest, tema teadmistest, kogemusest, sellest, kui palju ta on lugenud täiendavat kirjandust. Enesekriitikat ei tohi ühelgi erialal kaotada ja alati peab püüdma senisest parema tulemuse poole. Pidevalt on vaja end täiendada, kohtunike koolitus on kvaliteetse otsuse eeltingimus.

Iga kohtunik peab aastas otsuseid langetama kümnetes, mõni isegi ligi sajas kohtuasjas. Kui elektrikute puhul öeldakse, et nad eksivad elus vaid ühe korra, siis kohtunik saab eksida ju märksa rohkem kordi. Kui palju teie kohtunikuna mõtlete sellele, et üks otsus võib rikkuda mitte ühe inimese, vaid näiteks terve perekonna või kogukonna elu?

Kindlasti tunneb kohtunik iga otsuse puhul seda vastutust. See on raske osa meie tööst, seepärast esitatakse kohtunikule kõrged nõudmised. Kohtunik peab olema sõltumatu ja seda sõltumatust peab riik vastavate garantiidega tagama. Kohtusüsteemil peab olema piisavalt vahendeid, et kohtunik saaks keskenduda oma tööle, et ka teised kohtu töötajad oleksid hea ettevalmistusega ja võimete järgi tasustatud. Kohtunik peab saama rahulikult oma otsust langetada.

Eestis on vigade parandamise kohaks teine ja ka kolmas kohtuaste?

Loe veel

Kõige parem oleks muidugi, kui polekski vigu, mida parandada. Esimesest astmest sõltub väga palju ja see peab olema tasemel. Ent see ei välista võimalust otsus ringkonnakohtusse edasi kaevata. Kolmanda astme kohta on riigikohtu esimees Märt Rask leidnud, et ei ole õige võtta riigikohtusse kaebamist kui kohtuprotsessi loomulikku jätku, sest kõik kohtuasjad ei pea saama lõpptulemust riigikohtus. Riigikohus ei võta asja menetlusse automaatselt, vaid siis, kui ringkonnakohus on kohaldanud materiaalõigust valesti, menetlusõigust oluliselt rikkunud või kui on vajalik kujundada ühtne kohtupraktika. Kui kõiki asju menetletaks, ei saaks riigikohus täita ühte oma missiooni: tagada õiguskindlus, õiguse ühetaoline kohaldamine ja tõlgendamine. Riigikohus peab vaagima asju sügavamalt ja teoreetilisemalt, et võtta põhimõttelisi seisukohti, luua vajadusel pretsedente ja arendada õigust edasi.

Eelmise nädala esimesed päevad möödusid nii teil kui ka mitmetel teistel Euroopa kohtunike konsultatiivnõukokku kuuluvatel kohtunikel kohtuotsuse kvaliteedimudelit välja töötades. Mis nüüd Euroopa kohtusüsteemil häda on, et tarvis on kvaliteediga tegeleda?

Kohtunike töö vajab hindamist, kuid küsimus on selles, milliste meetoditega seda teha. Kuna osas riikides on madalamad kohtuastmed täitevvõimu halduses ja finantseerida, siis on hakatud välja töötama kvantitatiivseid mõõdikuid. Keskendutakse sellele, kui kiiresti ja kui palju kohus asju lahendab, aga need ei saa olla ainsad kriteeriumid. Tarvis on tagada ka otsuste kvaliteet. Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohtunikud on asunud välja töötama neid kriteeriume, mis on kvaliteetse otsuse näitajaks.

Milline siis hakkab tulevikus üks kohtuostus olema? Õiglaseid kohtuotsuseid langetatakse ka tulevikus, aga saab siis inimene tulevikus paremini otsustest aru?

Tartus valmistati ette arvamus kohtuotsuse kvaliteedist ja selle hindamisest, mis sügisel Strasbourgis Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogus heaks kiidetakse. On tore, et selline rahvusvaheliselt oluline arvamus seostub nüüd meie Tartu nimega. Meeldiv on tõdeda, et Eesti kohtunikud oma sisuliste ja asjatundlike ettekannetega konverentsil inspireerisid Euroopa kohtunike töörühma. Selles arvamuses rõhutatakse eraldi otsuse selgust ja arusaadavust. Arvamuses tuuakse esmalt välja kriteeriumid, millest sõltub kvaliteetne otsus: seadusandluse tase, kohtute rahastamine, kohtunike koolitus, õiguskaitseorganite töö, kohtunike professionaalsus, kohtumenetluse, sealhulgas istungite läbiviimine ja protsessiosaliste kohtlemine, kohtuotsuste arusaadavus ja põhjendamine, kohtunike eriarvamusele jäämise võimalus, otsuste täidetavus. Seejärel esitatakse loetelu kohtuotsuse kvaliteedi hindamise meetoditest (enesekontroll, statistika, ekspertide hinnangud, õigusteadlaste kommentaarid, küsitluslehed, aastaaruanded jms) ja tehakse ettepanek, kes hindamise eest peaks vastutama ning milline saaks olla hindamise väljund.

Kas tõesti on Euroopas riike, kus kohtunik ütleb, et sa lähed selle teo eest kaheks aastaks vanglasse, aga ei põhjenda, miks otsus just selline on?

Paljudes riikides on konstitutsioonides ja menetlusseadustikes sätestatud, et kohtuotsus peab olema põhjendatud. Vastata tuleb poolte argumentidele, oluline on tõendite hindamine. Kriminaalmenetluses on otsuse põhjendusele kehtestatud kindlad nõuded. Kõrgema astme kohus võib viidata madalama astme kohtu otsuse motiividele ja ei pea neid kordama, kui ta nendega nõustub.

Me rääkisime, et inimene peaks maksimaalselt kohtuotsustest aru saama. Kuid näiteks riigikohtus peetavad spetsiifilised vaidlused on arusaamatud ka konkreetses valdkonnas iga päev mittetegutsevale juristile. Ega ju kohtumõistmist nii lihtsaks ei saa muuta, et lihtne inimene kõigest aru saaks?

Riigikohtu ja madalamate astmete kohtute funktsioonid on mõnevõrra erinevad ja vajavad erinevat lähenemist. Kuid osapooltele peab igas astmes olema arusaadav, miks just nii otsustati. Otsuste keel peab olema selge.

Lihtsa inimese jaoks algab kohtutee reeglina advokaadi juurde minemisest, kuigi halduskohtus on lihtsal inimesel õigus ka ise ennast esindada. Kui mõistlik oleks õigusteadusest mitte just palju teadval inimesel selline ristikäik?

Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, halduskohtus võib asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks riigikohtus võib olla vandeadvokaat või tema vanemabi. Kui kohus leiab, et inimese olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, tuleb talle anda võimalus saada riigi õigusabi. Ilma õigusteadmisteta ja esindajata isiku suhtes on halduskohtul suurem selgitamiskohustus. Kui halduskohus arvab, et kaebus on sõnastatud segaselt, palub ta seda täpsustada ning teeb kindlaks, mida kaebaja tegelikult soovib. Vajadusel tuleb juhtida inimese tähelepanu sellele, milline vahend oleks tema eesmärgi saavutamiseks tõhusam.

Kas teil on lihtsa kodanikuna tulnud kohtusse pöörduda?

Ei.

Kui peaksite, siis kas teeksite seda kergekäeliselt või on kohtusse pöördumine ikka viimane võimalus?

Enne tuleks püüda leida lahendus kohtuväliselt. Samas ei maksa kohtussepöördumist karta. Oma õiguste eest tasub seista ja kui kõik teised võimalused on ammendunud, siis on mõistlik seda kohtus teha. Inimesed kasutavad seda võimalust üsna aktiivselt ja kui veel aastate eest mõeldi, et mis mõtet on näiteks riigi vastu kohtusse minna, siis nüüd on näha, et haldusasjade arv on kasvanud.

Kohtusse pöördumine on mõneski haldusasjas nagu spordiloterii, kus võidakse küll proovida mängu tulemust loogikale tuginedes ennustada, kuid lõpptulemus võib olla vägagi ootamatu. Peale kohtuniku ei tea ükski menetluse osapooltest, kelle jaoks positiivne otsus tuleb?

Võiks ju naljaga pooleks öelda, et kaks juristi ja kolm arvamust. Seepärast peabki kohtunik ära põhjendama, miks otsus just selline tuli.

Kvaliteetne kohtuotsus peab olema menetlusosalistele arusaadav. Kuid hea kohtuotsus peaks arvestama ka ühiskonna ootustega?

Kohtunik ei saa lähtuda sellest, et otsus oleks kõigile meelepärane, samas võib kohtuotsus mõjutada ühiskonna õiglustunnet või mitte vastata üldsuse ootustele. Kõik sõltub sellest, kuidas kohus oma otsust põhjendab ja kui hästi on otsus reaalselt täidetav.

Kui palju riigikohtus suitsunurgas või kohvitassi taga arutatakse neid otsuseid, mida teie kolleegid on teinud? Üks tilk tõrva meepotis rikub ju kogu kraami. Aeg-ajalt ilmub ju ajakirjanduses väiteid, et kohtunikud elavad omas maailmas ja asjadest aru ei saa.

Mis puutub riigikohtusse, siis seaduse järgi ei tuvasta see fakte, vaid keskendub õiguslikele aspektidele. Varasemad meediakajastused või omavahelised vestlused ei tohi kindlasti kohtunikku mõjutada. Kahjuks võib tuua ka selliseid näiteid, kus ajakirjandus on hakanud ise kohtu asemel õigust mõistma, unustades sootuks süütuse presumptsiooni. Kohtute suhtlemist avalikkuse ja meediaga on Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu varem käsitlenud. See eeldab ühelt poolt seda, et kohtu pressiteated oleksid piisavalt selged ja arusaadavad, ning teiselt poolt seda, et ajakirjanikud oleksid asjatundlikud.

Lõpetuseks, kui Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu suudab sügisel vastu võtta kohtuotsuste kvaliteedi mudeli, siis mis muutub lihtsa inimese jaoks?

Päevapealt ei muutu midagi, kuid loodame, et Euroopa riigid ja kohtunikud hakkavad meie välja töötatud juhistega oma töös arvestama.

Pikaajalisemaks tagajärjeks on ka see, et Euroopa riikides, kus seda seni veel pole, hakatakse moodustama seadusandjast ja täitevvõimust sõltumatuid kohtute nõukogusid, kelle ülesandeks kujuneb muuhulgas kohtuotsuse hindamise organiseerimine. Usun, et see saab nii olema ka Eestis. Kellel on huvi, saab Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu tööga tutvuda internetis aadressil: http://www.coe.int/ccje. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare