Riigikontroll peab inimesi reostusohust alateavitatuteks
Ohtlike jääkreostuste nimekirjas toob riigikontrolli audit esile näiteks Paldiski keskkatlamaja masuudireostuse, kus maapinnast välja valguv õli on moodustanud suure tiigi ja ähvardab voolata merre.
«Meil oli vaja linna sauna veetoru ära vahetada, lõime kopa maasse ja kohe tuli musta õli vastu,» kirjeldas Paldiski linnapea Kaupo Kallas. «Väga raske oli seal toru vahetada.»
Kallase sõnul mööduvad maapinnale tõusnud naftatiigist iga päev paljud inimesed ja reostus häirib linna elu. Selle likvideerimiseks taotles Paldiski keskkonnainvesteeringute keskuselt 30 miljonit krooni. Raha reostuse likvideerimiseks pole linn seni saanud.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki väitel on summa ministeeriumi hallatavale keskusele üle jõu käiv: «Kui me räägime jääkreostusest kui laiemast probleemist ja me tahaksime sellega tegeleda, siis selle jaoks oleks ilmselgelt vaja sadu miljoneid kroone aastas. Keskkonnainvesteeringute keskusel on reaalne võimalus kulutada vaid 20 miljonit krooni aastas.»
Neis paikades keskkonnauuringuid teinud AS Mavesi projektijuht Mati Salu tõdes, et inimesed pole ümbritsevatest keskkonnaohtudest teadlikud.
Inimeste reostusest teavitamine oleks Salu hinnangul kohalike keskkonnateenistuste kohus, kellele tema väitel on uuringud üle antud. «Paraku on niimoodi, et keegi inimesele avalikult infot ei jaga,» kirjeldas Salu olukorda. «Kui keegi millegi sisse kukub, alles siis tuleb ta küsima, et mille sisse ta kukkus.»
Riigikontrolli hinnangul leidub Eestis reostuse mõjult eriti ohtlikult saastatud objekte kokku 13, neis on reostatud ka põhjavesi. Lisaks väidab audit, et keskkonnaministeerium ei ole neis küsimustes piisavalt omavalitsusi ja kohalikke keskkonnateenistusi teavitanud.
Keskkonnaministeeriumi esindaja Eeki sõnul peaksid inimesi reostusohust teavitama kohalikud omavalitsused.
