Hiljuti avalikustatud riigikontrolli auditi tulemused paljastasid, et keskkonnaministeerium on üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade sekka arvanud palju väheväärtuslikke metsaalasid ja nende seast välja jätnud kaitset väärivaid elupaikasid.

Riigikontrolli hinnangud põhinevad ekspertidelt tellitud analüüsil, mille üks koostaja oli Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi erakorraline professor Jaanus Paal. Tema sõnul kontrolliti välitööde käigus juhusliku valiku alusel üle Eesti praegu Natura 2000 aladena arvel olevaid elupaikasid, kokku üle 250 objekti. Üle vaadati, kas ministeeriumi käsutuses olevad elupaikade kohta käivad andmed vastavad ikka tegelikkusele. “Sõltuvalt elupaigatüübist oli asi hull,” tähendas Paal.

Nii tuli välitööde käigus välja, et soometsade puhul osutusid andmed pea igal kolmandal juhul vigaseks. Segadused tulid ilmsiks ka põliste loodusmetsade osas. “Nende hulka oli näiteks arvatud juba raietega tugevalt kahjustatud alasid või siis hoopis noori metsi, mis Natura-aladeks kohe mitte kuidagi ei kvalifitseeru,” märkis Paal. Kõige suuremad küsitavused olid aga seotud suurvete ajal üleujutatavate lammimetsadega. “Kümnetest kontrollitud aladest kvalifitseerus lammimetsaks vaid mõni – ehk siis vähem kui viiendik,” osutas Paal, keda hämmastas, et lammimetsade kohta käivad andmed olid niivõrd ebaadekvaatsed. “Kuigi maastikuliselt on lammimetsad selgesti piiritletavad, oldi nendega täiesti arusaamatul viisil mööda pandud. Sageli ei vastanud need ka ühelegi teisele Natura 2000 elupaigatüübile.”

Natura-alade võrgustiku moodustamine sai alguse kaheksa aastat tagasi, selle eest vastutas nüüdne keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel, kes riigikontrolli kriitikaga ei taha sugugi nõustuda. “Me mõistame kogu protsessi erinevalt – sisuliselt vaidleme selle üle, kas klaas on pooltäis või pooltühi,” kommenteeris ta.

Näpuviga Suurupis – lage mets

“Paljude ebatäpsuste põhjuseks võib olla ka asjaolu, et ekspertide kasutada olnud elupaikade andmekihi aluskaarti on vahepeal muudetud,” selgitas Zingel. Kontrolli aluseks olnud Natura-alade andmekaart pole ametlik ning seda täiendatakse pidevalt, samal ajal “puhastatakse” seda väheväärtuslikuks osutunud paikadest. “Vahepeal raiutud või siis noored metsad võivad veel arvel olla, kuna neid pole lihtsalt jõutud veel andmekihilt kustutada,” ütles Zingel. Lammimetsade vigane arvestus pole Zingeli sõnul probleemiks. “Tõsi, paljudel juhtudel polnud tõesti tegu lammimetsadega, kuid samas olid need alad siiski väärtuslikud soometsade poolest,” märkis ta.

Riigikontroll osutas auditis, et segadusi Natura-aladega ilmestab kõige värvikamalt Suurupis juhtunu, kus kavandatava kaitseala kõige väärtuslikum osa mullu sügisel lagedaks raiuti. Piirkonda inventeeriti 2003. aastal, kuid looduskaitseliselt kõige magusam ala jäi miskipärast asjatundjate fookusest välja. “Arvestades, et suhteliselt lühikese ajaga oli toona vaja inventeerida peaaegu neljandik Eesti maismaast, on paratamatu, et sellised kahetsusväärsed asjad said juhtuda,” nentis Zingel.

Paljud taluvad asjata piiranguid

•• Kuusalu metsaühistu esimees Meelis Rauert tõi omast kogemusest näite, milline segadus käis talle Käntu-Kastja hoiulalal tagastatud metsase maatüki ümber. “Natura 2000 ala moodustamisel arvati ka minu kinnistud Naturasse,” rääkis Rauert. “Kui kohalikule keskkonnateenistusele selle kohta pretensiooni esitasin ja teada tahtsin, mis siis nendel aladel väärtuslikku on, mulle ei vastatud. Alles hiljem avastasin, et kinnistud olid selle peale Natura-alast välja jäetud. Järelikult siis seal polnudki midagi erilist.”

•• Selle näite põhjal ja võttes arvesse ka riigikontrolli auditi tulemusi, osutas Rauert, et nii on ilmselt paljud metsaomanikud üle Eesti pidanud asjata oma Naturasse arvatud metsatükil kehtivaid raiepiiranguid taluma.

•• Küsimusele, kuidas kavatsevad kohalikud keskkonnateenistused maaomanikele Natura-aladel olevaid piiranguid põhjendada, kui keskkonnaministeeriumi teave metsaelupaikade kohta sisaldab niivõrd palju vigu, ministeerium selget vastust ei andnud.

•• “Kaitse alla võetud Natura-alad on kindlasti väärtuslikud ning keskkonnaametnikud tuginevad iga otsuse tegemisel ja iga vastuse andmisel kaitsealade kaitse-eeskirjadele ja looduses reaalselt eksisteerivale olukorrale,”  ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. “Kõik loodusväärtuste andmebaasid on üksnes abivahendiks, milles sisalduv info pidevalt täieneb,” lisas ta.