Eelarve eelnõu vähendatakse pisut üle kahe miljardi krooni. „Üle poole kärpest tuleb prognoosi muutusest ja puudutab sihtotstarbelisi makse, enamik ülejäänust on halduskulud ehk riigiasutuste tegevuskulud,” ütles ERR Uudistele rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. „Tegelikult käriseb defitsiit järgmisel aastal suureks ja me oleme Maastrichti kriteeriumile lähedal. Nii et igal juhul peaks rohkem kärpima, aga see ei ole lihtsalt tehniliselt, mõnes mõttes ka poliitiliselt võimalik.”

„Väga lihtne on öelda, et võtame eelarve 20% vähemaks, aga siis tuleb hulk seadusi muuta,” lisas Ligi. „Ükski riik ei suuda reageerida sellistele majanduse kõikumistele ja selle nimel meil on olemas reservid, mille suurus on aga selgelt ebapiisav, kui majanduslangus tõsisemaks osutub.”

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna (IRL) iseloomustas eelarvekärbete kohta saavutatud kokkulepet Päevaleht Online’ile sõnadega „üks silm nutab, teine naerab”.

„Positiivne on see, et õpetajate palgatõus tuleb, kaitsekulutused jäävad 1,9% peale, nagu oli kokku lepitud, ning riik ei tõmba kokku investeeringute pealt. Negatiivse poole pealt – riigivalitsemise kulusid oleks saanud veel kokku tõmmata. Praegu tegime 3% kärpe, aga laual olid variandid 5% ja isegi 10%, aga sellisteks kärbeteks koalitsioonil julgust ei olnud,” rääkis Tsahkna.

Eelarve kolmas lugemine on riigikogus ülehomme.