Eesti Vabariigi esimene riiklik teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal. Kuna Vabadusrist oli põhikirja kohaselt mõeldud annetamiseks sõja ajal osutatud teenete eest, siis nende andmine lõpetati 1925. aastal. Püüdes distantseeruda endise Tsaari-Venemaa seisuslikust pärandist, sätestas 1920.a. põhiseadus põhimõtte, et Eesti Vabariik ei anna rahuajal oma kodanikele teenetemärke. Riiklike teenetemärkide puudumine asetas aga peagi meie riigimehed raskesse olukorda, mille lahenduseks kasutati 1920.a. asutatud Eesti Punase Risti organisatsiooni teenetemärki poolriikliku tsiviilordenina ning 1928.a. Kaitseliidu poolt asutatud Kotkaristi teenetemärki riigikaitselise ja sõjalise aumärgina.

7. oktoobril 1936. a dekreedina antud Teenetemärkide seadusega muudeti Eesti Punase Risti mälestusmärk riiklikuks Eesti Punase Risti teenetemärgiks. Sama seadusega sai ka Kaitseliidu Kotkarist riiklikuks teenetemärgiks. 1936. aasta Teenetemärkide seadusega asutati Riigivapi teenetemärk Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks ning Valgetähe teenetemärk.

Esimesed Riigivapi teenetemärgid anti välja 1937. a. Üldse anti 1940. aastani välja vaid 21 Riigivapi teenetemärki, neist 10 Eesti kodanikele, 10 Soome kodanikele ja üks Poola kodanikule. Riigivapi teenetemärgi vääriskividega kaunistatud kullast kett koos kuldtähega oli seaduse kohaselt Vabariigi Presidendi ametiga kaasnev ja edasiantav tunnusmärk, mida seetõttu valmistati ainult üks eksemplar. Üheaegselt Riigivapi teenetemärgiga asutatud Valgetähe teenetemärk oli statuudi järgi eesti rahva vabadusvõitluse mälestuseks ja riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses olles osutatud teenete äramärkimiseks. Nii Valgetähe kui Riigivapi teenetemärgi kavandite autoriks oli kunstnik Paul Luhthein kes on sündinud 22. märtsil 1909 a. Tallinnas ja kus ta elab ka käesoleval ajal. Kuni 28. maini 1940. a. anti Eesti Vabariigis välja Rahvusarhiivis säilitatava koondtabeli andmeil 12 468 riiklikku au- ja teenetemärki (raamatu Eesti tänab 1919-2001 koostajate andmeil on see arv 12 859).

Eesti Vabariigi teenetemärkide seadusega 5. maist 1994. a. taastati üldjoontes enne- sõjaaegne Eesti riiklike teenetemärkide süsteem. 16. mail 1995. a. Teenetemärkide seaduse muutmise seadusega loodi lisaks varasematele täiesti uus teenetemärk Maarjamaa Rist (kavandi autor Priit Herodes). See teenetemärk antakse Vabariigi Presidendile, samuti kõrgeima astme teenetemärgina välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Esimese Maarjamaa Risti teenetemärgi keti sai Soome Vabariigi president Martti Ahtisaari 16. mail 1995. a seoses president Lennart Meri riigivisiidiga Soome. Tookord antigi pärast rohkem kui poolesajandilist vaheaega välja esimesed tänapäeva Eesti riigi teenetemärgid.