Riik ei pea vähihaige lapse ema hooldustööd tasu vääriliseks
Kuueaastane Katariina tõstab oma pluusi üles, et näidata, kust läheb tema rinna sisse peen voolik, mis on ühendatud tilgutiga. Sealtkaudu saab ta keemiaravi. Mis tunne tal on selle voolikuga päevad läbi ringi käia ja isegi magada, ta pikalt rääkida ei taha, vaid võtab värvipliiatsite paki ja hakkab värvimisvihikus autot värvima. Palju etem on sukelduda värvidesse kui rääkida sellest, miks ta on siin Tallinna lastehaigla onkoloogiaosakonnas. Sellest, kui raske on veeta pikki päevi haiglas, tunda väsimust ja nõrkust, iiveldust ja peavalu.
Kui kaua ta peab siin veel olema? Mida ravitulemused näitavad? Kuidas laps jaksab ning intensiivsele keemia- ja kiiritusravile vastu peab? Neid küsimusi kuuleb Katariina ema Kairi palju, ent vastata on raske. Elame päev korraga. Mida aga Kairi käest eriti ei küsita, on see, kuidas terve pere hakkama saab.