Asja üle otsustavad spetsialistid suhtuvad väga skeptiliselt Eesti linnuhuviliste ühingu (ELÜ) hiljutisse ettepanekusse seadustada jahipidamisel röövlindude kasutamise võimalus.

Röövlindudega jahipidamine ehk siis kullijaht on Eestis seni läbi aegade keelu all olnud. Meie kullijahihuvilisi ühendav ELÜ aga tahaks, et keskkonnaministeerium lisaks sellise võimaluse kehtivasse jahiseadusesse.

Ühingu liige Eero Eikinen selgitas, et kullijahi seadustamisega oleks võimalik hakata spetsiaalselt treenitud kullide abil tõrjuma suure arvukuse tõttu linnades ning ka prügilates, lennujaamades ja loomaaias tülikaks muutunud vareseid, hakke, kajakaid ja tuvisid. Eikinen kinnitas seejuures, et kullijahil ei kasutataks mitte mujalt pärit ja võõrliigina Eestis keelatud pistrikke, vaid üksnes kohalike röövlinnuliike, näiteks kanakulle.

Võru toetab

Kohalikest omavalitsustest on ELÜ algatusele toetust avaldanud Võru linn. Võru linnapea Ülo Tulik kirjutas oma toetuskirjas, et nn kahjurlindude rohkusega seotud hädad pole linnale sugugi võõrad. „Probleemiks on lindude poolt tekitatud reostus Võru linna parkides, haljasaladel, lasteaedades ja Tamula ranna piirkonnas ning reostusega kaasnevate pisikute ja haiguste levik,” osutas Tulik, miks linn pooldab kullijahi legaliseerimist.

Seevastu keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht märkis, et ministeerium kullijahi seadustamist ei toeta. „Jahikullide kasutamine jahipidamises pole Eesti pärandkultuuri osa, ta pole meil traditsiooniline tegevus ning selle huvigrupiks on väike hulk Eestis elavaid inimesi,” selgitas Roht. „Seetõttu pole otstarbekas hakata meil juurutama mõnes teises piirkonnas levinud ja seal traditsioonilist harrastust.”

Roht viitas Eesti ornitoloogiaühingult küsitud ametlikule arvamusele tuginedes, et jahikullide pidamise ja kasutamise peamine oht loodusele on hübriidide ja võõrliikide loodusesse pääsemise võimalus ning vähemal määral ka looduslike liikide pesade rüüstamine. „Looduslike asurkondade geneetilise reostamise tagajärjed pole ette teada, seega peame rakendama siin ettevaatusprintsiipi,” osutas Roht. Tema sõnul võiksid tõelised kullijahihuvilised oma huvialaga tegeleda seal, kus selleks on olemas nii looduslikud eeldused, traditsioonid kui ka seaduslikud raamid. „Meil pole otstarbekas välja arendada ja toimimas hoida kõiki kullijahiks vajalikke regulatsioonimehhanisme,” lisas Roht.

Kullijahikants Lähis-Ida

•• Rahvusvahelise kullijahi as­sot­siatsiooni andmetel on tuhandete aastate pikkune kullijahitraditsioon praegu kõige populaarsem Lähis-Idas ja Araabia maades, kus arvestuste kohaselt tegutseb pool maailma kullijahihuvilistest.

•• Arvatakse, et kullijaht kui traditsioon sündis Mongoolia steppides. Teadaolevalt oli kullijaht seal väga kõrgelt arenenud ja teada-tuntud jahipidamisviis juba enam kui 3000 aastat tagasi. Kullijahi sünnimaaks peetakse ka Pärsiat, praegust Iraani.

•• Euroopasse jõudis kullijaht viienda sajandi paiku ning kinnitas kanda Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis ja Ungaris.

•• Kullijahitraditsioon on võetud ka UNESCO kaitse alla.