Eesti Päevaleht helistas autot müüvale osaühingule. Ehmunud häälega firmaomanik teatas, et auto polevat üldse tema firma oma: firma konto alt müüvat seda üks sõber ja firmaomanik ei teadvat, mida sõber müüb. Telefonitsi kätte saadud tegelik autoomanik eitas aga igasugust seost autopettusega. „Mina ostsin selle Leedust, siis ta oli juba selline. Mina ei ole seal midagi kerinud,” kinnitas automüüja. Hiljem helistas ta ajakirjanikule tagasi ja palus: „Ärge kirjutage sellest, olge inimene, las ma müün selle auto ära!” Isikuandmete kaitsest lähtudes jätame tema isiku siinkohal avalikustamata, andes talle võimaluse kuulutust muuta ja seal auto tegelik läbisõit üles tunnistada.

Maanteeamet tuleb appi

Kõigile neile, kel eelneva peale süda täis sai, võib olla lohutuseks, et maanteeamet valmistab praegu ette samasugust rakendust kui Rootsis, kus iga huviline saab arvuti tagant lahkumata kontrollida auto tausta. „Päringu tegemisel on Eestis registreeritud sõiduki kolmest identifitseerivast parameetrist – registreerimisnumber, VIN-kood, registreerimistunnistuse number – kahte teades võimalik kätte saada liiklusregistris olevad sõiduki andmed, piirangud sõidukile ja kogu sõiduki ajalugu: tehnoülevaatuste ja omanike vahetuse ajalugu. Tehnoülevaatuse ajalugu sisaldab ka ülevaatusel fikseeritud odomeetrinäitu,” kinnitas maanteeameti avalike suhete spetsialist Allan Kasesalu.

Maanteeameti kinnitust mööda peaks rakendus valmima veel sel aastal ehk lähima paari kuu jooksul. Rootsist erinevalt hakkab meil päringu tegemine olema tasuline ja maksab kaks eurot.

Eesti autoettevõtjaid ühendava autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu AMTEL-i liikmed on uue rakenduse üle üldiselt rõõmsad, kuid nendivad, et see pole petturiprobleemi lahendus. Selge on see, et Eestisse juba võltsitud näiduga toodud autot ei suuda ka uus veebirakendus tuvastada, kuid Eesti ajalooga auto puhul saab näha küll, ega auto kilometraaž korraliste hoolduste vahel kahtlaselt väike pole. Tulevikus on aga maanteeametil plaanis haaret niipalju laiendada, et autode odomeetrinäit pannakse kirja juba enne auto turule jõudmist. „Kaugeleulatuvates plaanides on maanteeametil kavas hakata fikseerima ka odomeetrinäitu liiklusregistribüroodes tehtava sõiduki registreerimiseelse kontrolli käigus, mis annab kodanikele rohkem pidepunkte odomeetrinäidu õigsuse hindamiseks,” ütles Kasesalu.

Seni peab aga autoostja olema väga valvas. „Näeme iga päev oma (AMTEL-i – toim) liikmete ja tarbijakaitseistungite kaudu, kui palju on kliendid petta saanud. Ka praegu saab auto tausta kontrollida, aga igasugune lahendus, mis teeb auto tausta kontrollimist lihtsamaks, on tervitatav,” ütles AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat. Praegu on auto taustauuring aeganõudvam: selleks tuleb pöörduda auto margiesindusse, mida sugugi kõik autoostjad ette võtta ei viitsi. Lisaks ei väljastata auto ajalugu igale huvilisele, vaid ainult omanikule. Seega ei saa autoostuhuviline ise internetis huvipakkuva auto tausta kontrollida, vaid peab iga müüja käest eraldi infot paluma.

Odomeetripettuste ulatus on aga nii suur, et midagi radikaalsemat selle vastu ette võtta oli viimane aeg. Autode taustakontrolli tegevate esinduste hinnangud varieeruvad selles osas, kui palju võltsitud odomeetrinäiduga autosid võib turul olla, aga ka positiivsemad hinnangud ütlevad, et poolte autode kallal on sulid oma töö teinud. „Meilt tullakse autode odomeetri näitu kontrollima paar korda nädalas. Pooltel neist on olnud näit keritud. Seega – sajast viiskümmend on keritud. Ja ega paljud ostjad ju meie juures küsimas ei käi ka, kasutatud autode turg on suur,” ütles Eestis Mercedest esindava Silberauto juhatuse esimees Andrus Mossov.

AMTEL-i tegevjuhi sõnul võib võltsnäiduga autode hulk olla isegi suurem. „See number võib ka seal 90 protsendi juures olla. Võib öelda, et autod, mille näite ei ole krutitud, on need, mis on uuena Eestist ostetud või mille terve ajalugu on Eestis. Aga ka siin on tekkinud teatud grupid, kus enne müüki keritakse kilomeetrid viimase fikseeritud hoolduseni tagasi,” rääkis Arno Sillart.

Kummaline turuloogika

Autoga manipuleerimine on lihtsalt petisele nii kasumlik tegevus, et sellest loobuda oleks mõttetu. „Kasumlikkus on küllaltki kõrge, odomeetripettuse puhul vast viis kuni kümme protsenti hinnast, aga kombineeritud pettuste puhul juba kuni pool auto hinnast,” rääkis Sillart. Kombineeritud pettus tähendab seda, et mõlgitud või ka suurema avarii teinud auto vuntsitakse korda. „Mõni auto on pahtlikordadega lausa skulpturaalselt üles kasvatatud, nii et väärt Jaan Koorti nimelist preemiat, aga sees ei ole õhkpatju, rihmapingutid ei tööta, pluss hulk muid asju,” tõi Sillart ilmeka näite. Kui auto sellisel tasemel taastamine pole ka pätile odav, siis odomeetri kerimist võimaldav seade maksab auto hinnaga võrreldes ülivähe, lisaks pole ka vahelejäämise korral karistust.

Kõige tipuks tundub Eestis toimivat juba kummaline turuloogika, et kuigi enamik autoostjaid on vähemalt kuulnud, et odomeetripettused on väga laialt levinud, ollakse väikseks võltsitud odomeetrinumbritega nii harjunud, et suure, kuigi tõese odomeetrinäiduga auto mõjub juba ostjat peletavalt. Karistust odomeetripetistel aga karta pole.

tt„Kelmuse puhul peab olema tuvastatav pettusega kaasnev materiaalse kahju suurus. Kuivõrd müüja poolt odomeetri näidu muutmisel saadud varalist kasu on väga raske või isegi võimatu kindlaks määrata, siis ei ole võimalik tuvastada antud kuriteo oluliseks koosseisuliseks asjaoluks olevat varalist kasu,” selgitas politsei pressiesindaja Kaarel Kuusk.

Kui muudetud odomeetrinäiduga auto on müüdud ja ostja avastab, et ta on petta saanud, tuleb tüli lahendada tsiviilõiguslikult ehk politseilt petturile karistust nõuda pole võimalik ja abi on vaid kohtusse minekust.„Kerimine” on lihtneKuidas petturid näidikuid võltsivad?

„Kerimise” kulu on võrdlemisi tühine

Eesti Päevalehte konsulteerinud, kuid anonüümseks jääda soovinud autoärimehe sõnul saab auto odomeetritega manipuleerida kahel viisil: vanemate autode puhul saab odomeetri rullikuid mehaaniliselt kruttida, uuematel tuleb auto kompuutrisse spetsiaalse tarkvara abil sisse murda.

Vanemate autode odomeetri rullikute kallale pääseb isegi tavalise väikese kruvikeerajaga, mille kulu on loodetava müügituluga võrreldes kaduvväike, uuemate muukimiseks vajaliku ühendusseadme ja tarkvara saab väidetavalt osta internetist mõnekümne euroga. Lisaks on vaja teadmisi autoelektroonika vallast.

Töökoda pole auto odomeetriga manipuleerimiseks samuti vaja: suvel saab võltsimisega tegelda kas või vabas õhus, talveks piisab suvalisest katusealusest, kus temperatuur sulile vastuvõetav.

Sulide vastasrindel seisavad autode margiesindused, kus saab autode tausta kontrollida üsna pika aja taha. „Meie näeme kümne aasta vanust ajalugu kindlasti, on vaadatud ka kolmeteistaastase auto kohta,” ütles Silberauto juhatuse esimees Andrus Mossov.

Lätis-Leedus on olukord veelgi hullem

Selleks et pettuse ohvriks langemise tõenäosust võimalikult vähendada, tasub autoettevõtjate sõnul kindlasti vaadata, kust kasutatud autot osta. Sealhulgas tuleb peale müügiplatsi ajaloo uurida ka seda, mis riigist auto on toodud.

„Lätis-Leedus on kerimisega veel hullemad lood kui Eestis. Soomes on seda aga vähem, kuna aastaid oli seal kasutatud autode sissetoomine hästi piiratud. Samas on ka terve ärikultuur neil üldiselt parem ja laialdast petmist pole. Ka Saksamaalt ei tule palju keritud autosid. Rohkem on seda arenevatel turgudel, kus üritatakse inimesi petta,” ütles Arno Sillart. Silberauto esindaja Andrus Mossov tõi potentsiaalselt ohtliku päritolumaana esile ka Itaalia. „Itaaliast kasutatud autot tuues on ka suurem oht petta saada,” ütles Mossov.