Riik haukab kokkuhoiuks kaitsekuludest
Sellega läheb Eesti vastuollu valitsuse sammudega aastast 1994.
Kuid siin unustatakse üks oluline aspekt – kaitseministeeriumi kulude kärpimisel langeb kaitsekulutuste osakaal praeguselt 1,7% SKT-st 1,54%-ni. Nimelt on kaitseministeeriumile antud käsk kärpida kulusid üheksa protsenti ja see moodustab ministeeriumi eelarvet silmas pidades 440 miljonit krooni.
Tegelikkuses on tänavuse aasta mõtteline eelarve kaitsekulutuste osas 1,8% SKT-st, sest 2007. aasta lisaeelarvega anti kaitseministeeriumile juurde 300 miljonit krooni. Seetõttu on 1,54% peale langemine pisut dramaatilisem kui esmapilgul tundub, aga siiski suur samm vales suunas.
Teatavasti on Eesti andnud liitlastele lubaduse viia kaitsekulutuste osakaal 2010. aastaks kahe protsendini SKT-st. Kulude kärpimisel see tõenäoliselt enam võimalik pole ning see oleks Eesti riigi mainele suur hoop.
Seetõttu tekib õigustatud küsimus – kui tähtsaks me peame oma riigikaitset ja julgeolekut laiemas plaanis.
Siiski loodetakse, et kui sellel aastal tuleb teha see väga valus otsus, siis 2010. aastaks suudetakse oma lubadus täita. “Välispoliitilise lubaduse täitmise tähtsust tädi Maali võib-olla teravalt ei taju, kuid see on ülimalt oluline. Meil ei ole mitte lihtsalt mugavam partnerite kõrval istuda, vaid olla ka oma huvide kaitsmisel nähtavam ja jõulisem, kui panustame julgeolekusse lubatud tasemel ning järjekindlalt,” selgitas üks kaitseministeeriumi tippametnik.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas eile õhtul, et ministeerium saab aru kokkuhoiu vajadusest ja lähtub oma ettepanekus arusaamast, et SKT korrigeerimisel tuleb vähendada ka kaitsekulutusi arvestusega, et need moodustavad endiselt 1,8% SKT-st.
“Nii seisab koalitsioonilepingus ja nii Eesti on oma partneritele lubanud. Suuremad kärped ei ole enam pelgalt eelarvepoliitiline otsus, vaid kaitse- ja välispoliitiline otsus, mis vajab sisulist arutelu koalitsioonis,” lisas kaitseminister.
IRL-i esimees ja 1999. aastal peaministriks olnud Mart Laar viitas, et kaitsekulude kärpimine on poliitiline otsus, mille teeb peaminister. “Omal ajal jäid kaitsekulud negatiivsest eelarvest välja, sest peaminister otsustas nii,” ütles Laar. Tema sõnul on suuremad kärped kaitsekulutustest võimalikud siis, kui peaminister taas koalitsioonilepingu avab. Vastasel juhul oleks need vastuolus Eesti rahvusvaheliste kohtustustega.
Sammas peab jääma
Üks koht, kus kaitseministeerium kindlasti saaks kokku hoida, on 120 miljoni kroonise eelarvega vabadussammas. Samal ajal on valitsus andnud suulise lubaduse, et kaitseministeerium peaks sellest katma poole ning selle saab ta lisana järgmise aasta eelarvest juurde.
Aaviksoo sõnul pole vabadussamba kulud kaitse-eelarve osa. “Valdav osa kulutusi on juba lepingutega kaetud ja kokkuhoid ei oleks enam kokkuhoid, vaid raiskamine,” viitas kaitseminister.
NATO-st pole siiani veel küsitud, mis Eestis toimub, ega kartust avaldatud, kas partner suudab ikka täita oma lubadusi. Kuid need küsimused on kiired tulema, kui problemaatika pressi jõuab.
Kommentaarid
Mart Laar
IRL-i esimees
•• Isiklikult pean mõistlikuks kaitseministeeriumi kulude kärpimist ulatuses, mis kattub SKT kasvu prognoosi vähenemisega. Rääkida võib ka teatud administratiivkulude külmutamisest.
Jürgen Ligi
Endine kaitseminister
•• Eesmärk võiks olla SKT protsendi mittelangetamine. Meie kaitsekuludes on õhku sees ja seda püütakse teinekord ära kasutada kummalisteks ja mittevajalikeks asjadeks, näiteks iganenud tehnika kokkuostuks ja vabadussamba püstitamiseks, mis ei peaks ju olema nii põletav probleem.
