Looduskaitsekeskus hakkab tänavu esimest korda hüvitama huntide, karude, ilveste ja haruldaste kotkaste poolt põllumeestele, mesinikele või kalakasvatajatele tekitatud kahju. Tagasiulatuvalt eelmise aasta aprillist makstakse hüvitisena välja üle 1,7 miljoni krooni.

Riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste tõi esile, et lõviosa kahjuhüvitise summast läheb huntide pahategude katteks, kokku ligikaudu 760 000 krooni poolesajale taotlejale. „Esialgsetel andmetel on hundid kahe aasta jooksul murdnud ligi viissada lammast,” märkis Ojaste, lisades, et hundikahjudesse pole veel arvestatud võsavillemite murtud jahikoerte maksumust.

Kõige mustem näide hallivatimeeste „tööst” on pärit Raplamaalt Kehtna vallast, kus ühe taluniku karjast on hundid viimaste aastatega murdnud koguni 69 lammast. Neist 57 looma murti tänavu.

Päris õudne

„Oleme kümme aastat rahulikult lambaid pidanud, kuid mullu hakkasid huntide külaskäigud pihta. Tänavu oli aga asi päris õudne – juba maikuus hakkasid karjas käima ning nii kuni sügiseni välja,” kurtis Imme Neare, kes on hundinuhtluse tõttu pidanud oma eesti valgepealise tõulambakarja vähendama kolmesajalt seitsmekümne viie peani.

Neare märkis, et hunte pole takistanud ei elektrikarjus ega karja valvavad suured lambakoerad. Kavalaid murdjaid-hunte pole õnnestunud tabada ka kohalikel jäägritel.

Neare tunnistas, et loomapidajad on juba aastaid riigilt kahjuhüvitist oodanud, kuid nüüd saadavast rahast karjamaade elektrikarjusega hundikindlamaks muut­miseks siiski ei piisa. „Seepärast plaanime lambakasvatuse üldse lõpetada,” nentis Neare.

Neare arvates peaks riik näiteks hundikahjude hüvitamise asemel hoolitsema hoopis selle eest, et võsavillemeid poleks nii palju, et nad koduloomade kallale kipuks.  

Väljamakstavad karukahjud küündivad veidi enam kui 456 000 kroonini. Mesikäpad on oma hüüdnimele kohaselt rüüstanud põhiliselt mesilaid – kahe aastaga on nad lõhkunud ühtekokku 243 taru. Eelkõige on karud rüüsteretki teinud Kesk-Eestis Rapla- ja Järvamaal.

Lambakarjadest on matti võtmas käinud ka ilvesed, kelle roaks on langenud seitse lammast ja riik maksab kahjutaotlejatele selle eest veidi üle 8000 krooni.

Omavastutus tuhat krooni

•• Riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste viitas, et kalakasvatajatel tekib õigus saada toetust, kui katmata kalatiikidest jääb kahekümne viie kilomeetri raadiusesse kalakotkapesa või viieteistkümne kilomeetri raadiusesse merikotkaste pesapaik. „Kalakotka iga pesa puhul on ette nähtud kuni 15 000 krooni, suurema arvukusega merikotkaste puhul kuni 10 000-kroonine hüvitis,” osutas ta. „Kui kotkastel pesitsemine ebaõnnestub, siis makstakse neist summadest välja kõige enam kolmkümmend protsenti.”

•• Hundi, karu ja ilvese tekitatud kahjude puhul on kannataja omavastutus aastas 1000 krooni ja see summa arvestatakse väljamakstavast hüvitisest maha.

•• Loomakahjude hüvitamist puudutava määruse kohaselt ei maksa riik põllumajandusliku tegevuse puhul kannatatud looma- või linnukahju eest kolme aasta jooksul enam kui 117 350 krooni. Kalanduses on kolme aasta jooksul makstava hüvitise piirmäär 469 398 krooni.