Riik kavatseb 2015. aastal tudengite erialapraktikat toetama hakata

Varem räägiti noortele unistuste täitmisest, nüüd soovitatakse kuskilgi tööelu alustada.

Viimastel päevadel tohutut tähelepanu äratanud kõrgharitud töötute lood tõstatavad küsimuse: kas humanitaarharidusega noored ei leiagi erialast tööd? Kui nii, siis kas viga on riigi pakutavas õppes või noortes, kes ei oska õpitut kasutada?

SA Innove Rajaleidja programmi karjäärinõustaja Sirli Kriisa hinnangul valivad noored ülikooli peamiselt kahe erineva lähenemise alusel. „Pool on palgale orienteeritud ja tunneb huvi, kus saaks võimalikult suuremat palka. Teine pool lähtub oma huvidest ja tahab teha tööd, mis pakub huvi,” selgitas Kriisa. Seejuures on näha, kuidas tekib Eestit vaevav sooline palgalõhe: poisid on erialavalikul rohkem orienteeritud palgale, neiud sellele, et saaks oma huviala järgida. „Saan avaldada muidugi vaid oma subjektiivset arvamust oma Rajaleidja keskuse pealt, mis võtab enda alla Kesk-Eesti ja Järvamaa, aga julgen öelda, et kaks kolmandikku noormeestest on orienteeritud palgale, tüdrukutest kaks kolmandikku tahavad õppida seda, mis väga meeldib. See-eest on ülejäänud kolmandik väga kindel ja küsib just palga kohta, põhjendades, et muidu ei saa ju oma elu korraldatud,” rääkis Kriisa.

Karjäärinõustajad püüavad noortele anda tööturul toimuvast reaalse pildi. Paraku hakkas riik karjäärinõustamisele rõhku panema alles hiljuti: SA Innove karjääriteenuste süsteemi arendamise programm alustas 2009. aastal, nii et selle vilju pole tööturul veel näha.