Riik ostab pool miljardit krooni maksva reostustõrjelaeva
Laeva maksumus on enam kui 517 miljonit krooni, millest 440 miljonit moodustab välisabi, teatas siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja Kristina Leer Päevaleht Online´ile.
Uus reostustõrjelaev peab olema võimeline täitma kõiki piirivalvele püstitatud ülesandeid merel ja sadamas: sh vaatlus- ja patrulltegevus radariseirega, õlireostuse lokaliseerimine ja likvideerimine, tulekustutus sadamates ja merel, suutlikkus liikuda jääs ja abistada jäässe kinni jäänud aluseid, suutlikkus liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas, mereotsing ja merepääste jm.
Lisaks peab laev merel hakkama saama kaks nädalat ilma vahepeal varustust täiendamata. "Eesti mastaabis on see patrull-laeva kohta vägagi arvestatav näitaja," ütles piirivalve piiri- ja mereosakonna reostustõrje grupi vanemohvitser piirivalvekapten Mart Käbin.
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni HELCOM kohaselt tuleb 4,5 ruutkilomeetri suurune merereostus likvideerida minimaalselt 12 tunniga. Eesti laevadel kuluks selleks Käbini kinnitusel praegu aga neli korda rohkem aega.
"Piirivalve patrull-laev Kati ja veeteede ameti laev Eva suudavad 12 tunniga likvideerida vaid 1,2 ruutkilomeetrit reostust," ütles Käbin.
Eestil on praegu kolm merereostuskorjelaeva, kaks piirivalvel ja üks veeteede ametil. Piirivalveameti reostustõrjelaeval PVL-202 Kati kaasajastati varustust 2006.-2007. aastal 18 miljoni krooni ulatuses. Kati reostuskorjevõimekus on 0,6 ruutkilomeetrit 12 tunni jooksul.
Reostuskolde piiramiseks merel on piirivalvel veel olemas kokku 2800 meetrit avamerepoome ja 4900 meetri jagu rannikupoome. Kokkukorjatud reostuse ladustamiseks on piirivalve käsutuses merereostuse ujuvad ja teisaldatavad mahutid, kokku 224 m³.
