Mai jooksul allkirjastab riik kaks laenulepingut, millega praegu peaaegu olematu keskvalitsuse võlakoorem kasvab kümneid kordi. Euroopa Investeerimispangast võetav kuni 8,6 miljardit krooni läheb Euroopa Liidu rahastatud projektide kaasfinantseerimiseks ja teedeehitusse, Swedbanki 2,3 miljardit kulub aga riigi elementaarseks toimetulekuks.

„Swedbanki laenu eesmärk on kaasata riigikassasse enam likviidseid vahendeid ja maandada sellega võimalikke riske,” ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen. Ministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani selgitusel on risk see, et riik ei jõua iga kuu alguses oma kohustusi täita. „Enamik kulutusi tehakse kuude alguses: makstakse pensione, toetusi ja arveid. Kõikvõimalikud tulud laekuvad kuu jooksul, nii et kuu lõpus näeb kulude-tulude lõplikku seisu. Kuu alguses aga on vaja, et raha oleks väljamakseteks olemas,” rääkis Seeman.

See on loogika vastu

Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktori Andres Arraku hinnangul on käibelaenu võtmine üldise loogika vastu. „Jooksvateks kuludeks ei tohiks laenu võtta. See oleks nagu eraisikule SMS-laenu võtmine ja selline tegevus on taunitav ka avalikus sektoris,” märkis Arrak, kes investeeringute jaoks laenu võtmist siiski soosib.

Tema sõnul tuleks praegu taas eelarvet kärpides tõsisemalt tegelda palkadega. „Kui erasektoris langetatakse palku jõuliselt, siis avalikus sektoris tahetakse kärpida tühipaljad kaheksa protsenti. Erasektor on turujõudude toimevallas, avalik sektor aga tahab end kaitsta Hiina müüriga.”

Arrak lisas, et praegu oleme sunnitud, hambad ristis, eelarvet tasakaalustama vanade vigade tõttu, sest 2007. aasta sügisel, kui languse kohta tekkisid selged märgid, riik neid ei märganud. Nüüd peavad maksumaksjad selle eest kallist hinda maksma.

Piret Seemani sõnul saaks riik praegu ka ilma laenuta hakkama, küsimus on hoopis selles, kuidas oleks mõistlikum toimida.

„Laenuotsuseid toetasid Eesti krediidireitingutest mõjutatud soodsad pakkumised,” selgitas Ülle Mathiesen. „Määravaks said head tingimused – meile sobilik graafik ja soodne intress.” Täpsematest laenutingimustest lubas ta siiski rääkida pärast lepingute allkirjastamist mai lõpus. Laenu detaile ei soostunud konfidentsiaalsusele viidates avalikustama ka Swedbank.

Majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul tuleb käibelaenu võtta seetõttu, et möödunud aasta lõpus kasutati riigieelarve defitsiidi rahastamiseks ära viis miljardit krooni reserve. Just see puhver oli varem taganud selle, et kuu alguses oli riigil kulutuste jaoks vajalik hulk raha olemas, et kassa siis kuu jooksul uuesti täita. Statistikaameti andmeil oli 2008. aastal keskvalitsuse eelarve puudujääk 2,4 protsenti SKT-st.

Heido Vitsur: laen on hädavajalik

•• Kuna maksete viivitamisega häiriks riik kogu rahva tegevust, on majandusteadlase Heido Vitsuri (pildil) hinnangul otsus võtta Swedbankist 2,3 miljardi kroonine kaheaastane käibelaen väga õige.

•• „See on normaalne, maksud ei laeku ju iga päev ühtmoodi. Et möödunud aastal reservidest puhver ära kasutati, on praegu laenu võtmine hädavajalik, muidu ei saaks riik toimida,” sõnas Vitsur. „Peame toimetama nii, et tuleksime kriisist välja. See oli õige otsus.”

•• Tema sõnul loodab valitsus, et kriis hakkab järgmisel aastal leevenema, nii et suuremate maksulaekumiste abil on võimalik uus puhver luua. Kui aga päris nii ei lähe, siis on kaks aastat piisavalt pikk aeg, et laenu pikendada.

•• Samas on Vitsur öelnud, et me ei saa majanduse elavdamiseks võtta tarvitusele suuremahulisi laene. „Meile lihtsalt ei laenata, sest ei usuta meie majanduse suutlikkusse suuremat rahvuslikku võlga teenindada kui meil praegu juba on.“

•• Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul ei ole võimalik üheselt öelda, mis reservist ja mille rahastamiseks puhvrit kasutati. „Jooksvad kassalised erisused kaeti möödunud aastal reservist, lõpliku otsuse aga, millise reservi arvel kulud kaetakse, teeb parlament koos majandusaasta aruande kinnitamisega,” märkis ta.