Täna lõpetavad 58 noort – 22 naist ja 36 meest – Paikuse politseikooli. Kui enamik noori läheb tulevikule vastu säravate silmade ja uute ootustega, siis 11-le pole see päev nii rõõmus – nimelt pole neil taskus kindlat töölepingut.


Päevaleht rääkis neist ühega, kes arusaadavatel põhjustel soovis jääda anonüümseks. Kui noormehele lubati õpingute alguses kindlat töökohta, siis aprilli lõpus sai ta halva uudise. „Arvata võib, et lõpuaktusel me väga rõõmsalt teiste kõrval ei seisa,” tõdes noormees. Teist ametikohta ta siiski otsima ei hakka ning jääb vabaneva politseikoha ootele. „Selge on, et asi nii jääda ei saa. Pärast vihma tuleb ju ikka päike välja,” oli noormees optimistlik. Ta ei hakanud riiki süüdistama, viidates, et kui pole võimalik, siis lihtsalt pole. „Riik ei saa end ka ju lõhki rebida.”


Kuigi seadustes pole kirjas, et riigi kulul eri ameteid õppivad noored peavad riigilt pärast lõpetamist kindla töökoha saama, on sisekaitsesüsteemis siiski selline eeldus sisse kodeeritud. Kui varasematel aastatel on kõik politseikadetid soovi korral ka politseisse tööle saanud, siis tänavune aasta loob pretsedendi. Ometi pole siseturvalisuse olukord veel nii hea, et riik võiks noored tulevased spetsialistid lihtsalt kõrvale visata.
Ühe kadeti õpe maksab 305 000 krooni, kuid siia pole arvestatud nende praktikaaega, mis võtab poole kogu õppeajast.


Politseikolledži direktor Aivar Toompere iseloomustas oma kasvandikke kui tublisid lõpetajaid, kelle üle Eesti politsei võib uhkust tunda. „Selles lennus on väga palju tublisid noori, kes on silma jäänud,” tõdes ta.
Paraku jääb ka Toomperel lõpuaktusel oma kasvandike kätt surudes ja neile head teed soovides okas kurku.


Kuna politsei on täidesaatev riigivõimu esindaja, tegutseb ta nende võimaluste piires, mis on ette kirjutatud. Seetõttu pole antud probleemis süüdi politseiamet.
Politseiameti peadirektor Raivo Küüt kinnitas siiski, et kuigi praegu pole 11 lõpetajal taskus kindlat töölepingut, ei tähenda see seda, et nad tulevikus politseisse tööle ei saaks.

„Lähiajal see võimalus neile kindlasti tekib. See on dünaamiline protsess – 5. juuni on üks kuupäev, kuid aastas on 365 päeva ning selle aja jooksul ju ka lahkutakse eri põhjustel politseist,” ütles Küüt. Ta lubas ka politseikooli juhtkonnaga arutada, milline rakendus neile noortele selleks ajaks leida.


Kuigi Tartu sündmuste taustal võinuks eeldada, et Lõuna politseis on nüüd suur tööjõupuudus, pole see siiski nii. Küüt märkis, et ajalooliselt on Lõuna regioon võrreldes teistega olnud tunduvalt suurema ressursiga kaetud ja seetõttu läheb praegu sinna tööle kaks lõpetajat. Kõige enam vajatakse tööjõudu Põhja ja Ida regioonis ning sinna läheb tööle vastavalt 23 ja 19 lõpetajat.
„Sinna tekivad tõenäoliselt kiiremini ka uued vajadused,” lisas Küüt.


Erinevalt aastatetagusest ajast, mil tööjõupuuduse tõttu tuli politseisse värvata töötajaid ka teistest koolidest, võetakse praegu politseisse tööle ainult eriharidusega inimesi. See tähendab seda, et lahkuvate või pensionile minevate inimeste asemel võetakse tööle needsamad noored, kes praegu on töökohast ilma jäänud.


Politseinik võib pensionile minna 50-aastaselt, kuid 55-aastaselt vabastatakse ta politseiteenistusest kindlasti, kui talle ei taotleta just pikendust üldise pensioniea saabumiseni. Praegu töötab politseis 50-aastaseid ja vanemaid 200 ringis. Tegelikult on see politseiametnike isikkoosseisust vaid veidi üle 6%.

Samal ajal üle 63-aastased politseis enam ei jätka. Täidetud politseiametnike töökohti on aprilli seisuga 3193. Küll kinnitas Küüt, et sisejulgeoleku tagamine on alati tähtis. „See pole nii, et teeme ära ja siis on korras. Turvalisust puudutavaid erinevaid ohte on palju ning mitmed nendest kuuluvad politsei valdkonda. Seetõttu tuleb sellega pidevalt tegeleda,” rõhutas Küüt. Tema sõnul on parimaks lakmuspaberiks kogukond, kes siseturvalisust hindab.


Värske siseminister Marko Pomerants kuulis uudist kolmapäeval Eesti Päevalehe käest ning läks sellest täna hommikul „Terevisiooni” rääkima. Kolmapäeval ütles Pomerants esmase kommentaarina seda, et politseiamet ja kadetid pidanuks juba kevadel teadma, et Eestis on rasked ajad. Pomerants unustas aga selle, et kadetid asusid õppima kaks aastat tagasi ning kõigil neil oli ja on ka praegu õigus loota, et pärast kooli lõpetamist tagab riik neile ka töökoha.
Ka eelmine siseminister Jüri Pihl on öelnud, et kõik riigi kulul õppinud peavad riigilt töökoha saama. „Me pole nii rikas riik, et sellist raha tuulde loopida,” märkis ta.
Pihli eelkäija Kalle Laanet oli oma hinnangus veel karmim, tõdedes, et lisaks noore, pealekasvava ressursi raiskamisele näitab riik oma käitumisega seda, et noored ei saa riiki usaldada.
Pomerantsi sõnul ei teki siiski eeldatavasti olukorda, et kindla töölepinguta noored kaovad politsei vaateväljast. „Kui neile praegu ei saa rakendust pakkuda, siis tuleb nad panna ootelehele,” leidis ta.


Kunagi sotsiaalministri ametit pidanud Pomerants unustab aga selle, et ooteajal on vaja elada, maksta laene, s.h ka õppelaenu, mida paljud on võtnud eeldusega, et saavad kohe tööle ja riik asub seda tasuma. Lisaks kohustustele pankade ees on vaja nendel noortel ka igapäevast leiba lauale – ei saa ju eeldada, et üle kahekümnest noort inimest toidavad ja katavad vanemad.


*Sellel suvel on plaan võtta Paikuse politseikooli vastu 50 kadetti. Aeg on näidanud, et mitte kõik alustanud õppurid ei jõua lõpuaktuseni, väljalangejaid on ikka ja see tähendab ka vähemale arvule noortele töökoha kindlustamist. „See on optimaalne arv inimesi, kellele saame tööd pakkuda. Kui tekib muutus, et meil on tunduvalt rohkem inimesi vaja, siis on turul kindlasti olemas politseiharidusega inimesi, keda kohe saaks värvata,” lisas Küüt.

Päästjatele, vangivalvuritele ja maksuametnikele töökoht esialgu garanteeritud


Päästekolledži direktori asetäitja ja Väike-Maarja päästekooli juht Janek Lass ütles, et neil on lõpueksamid alles ees ja seetõttu pole lõpetajate arv veel teada. „Kuid kõigil lõpetajatel on töökoht päästesüsteemis olemas. Selle tingib ka see, et võtsime sügisel kooli vastu ainult päästeteenistuse suunamisega inimesi,” selgitas ta.


Lass tõdes, et muidugi mõjutab majanduslangus ka päästetöötajaid: inimestel on vähendatud palka ja lühendatud tööaegu, kuid vähemasti on töökoht alles. Samal ajal pole koondamised välistatud ka päästesüsteemis.
Üheaastase õppeajaga Väike-Maarja päästekooli lõpetab tänavu kümme päästekorraldajat, 24 päästespetsialisti ning 20 päästjat.


Justiitskolledži direktori Hannes Liivaku sõnul on kõik nii kutse- kui ka kõrghariduse õppevormi lõpetanud vanglasüsteemis oodatud ja peaaegu kõik on töökoha ka leidnud. „Suur osa nendest on ka juba tööle vormistatud,” ütles Liivak. Kolme lõpetaja osas toimuvad veel arutelud, millises struktuuriüksuses saaks neid kõige paremini rakendada, kuid kindel on, et ka neile on töökohad olemas.


Finantskolledžis, kus õpivad tulevased maksuametnikud, pole kooli direktori Uno Silbergi sõnul riigieelarveliste kohtadega suuremaid probleeme. Samal ajal vähendati järgmiseks aastaks vastuvõttu. „Meil on ka palju eelarvevälist (tasulist) õpet ja need lõpetajad otsivad alati ise tööd,” ütles Silberg.


Piirivalveameti pressiesindaja Kaisa Pungase sõnul püüab amet tagada töökoha kõigile piirivalvekolledži lõpetajale. 52-le kaugõppes õppijale on töökoht juba olemas. Juuni keskpaigaks selgub ka 19 päevases õppes õppija tööle vormistamine, sest siis on teada täpsed eelarvelised võimalused.