Riik püüab noori suunata firmasid looma ja äri ajama

Riiklikku õppekavasse toodud ettevõtlusõpe annab noortele esimese ärikogemuse õpilasfirmas tegutsedes.

Kui ükski tööandja noort ja kogemusteta koolilõpetajat endale palgata ei soovi, on noorel peale uuesti õppima mineku ja tasuta vabatahtlikutöö veel üks variant: võtta sõbrad kampa, mõelda välja äriidee ja hakata iseendale tööandjaks. 9. veebruaril peetakse Tallinnas Kristiine keskuses õpilasfirmade laata, millel osalejate arv on muljetavaldav. „Sinna tuleb üle Eesti kokku ligi 130 õpilasfirmat,” ütles Junior Achievement Eesti (JA) juhatuse liige Merike Elmik. JA on sihtasutus, mis on Eestis juba 20 aastat edendanud ettevõtlusõpet. Junior Achievementi programmi järgi õppis 2010/2011. õppeaastal ettevõtlust 661 klassitäit alg-, põhi- ja keskkooliõpilasi. Kui suur on üldhariduskoolides ettevõtluse valikaineid õppivate laste arv kokku, jäi eile teadmata, kuna haridusministeerium ei jõudnud statistikat koondada.

„Õpilasfirma idee tuli nii, et mõtlesime sõpradega, millest on Eestis puudu. Leidsime, et puudu on armastusest. Nalja visates tuligi mõte, et hakkaks kiirkohtinguid korraldama. Algul tundus, et see on liiga hullumeelne idee, aga praeguseks on selge, et huvilisi on palju,” rääkis Tallinna 21. keskkooli õpilasfirma Kelm suhtekorraldusjuht Liisa Aavik, kes tavaelus on 11. klassi õpilane. Firma värskeim projekt on eakatele korraldatav tutvumisõhtu, kuhu praegu registreerida saab ja mis tundub kujunevat menukaks ettevõtmiseks. „Mul on 25 vastamata kõnet nelja tunniga,” ütles Aavik. Tulevikku vaadates lisas Aavik, et firma neljaliikmeline tuumik kaalub ettevõtlusega tegelemist ka edaspidi. „Meil on sihid olemas, plaanime pärast keskkooli edasi õppida, näiteks mina tahan saada advokaadiks. Aga nüüd oleme saanud ka ettevõtluspisiku, nii et võib-olla tegeleme hariduse omandamise kõrvalt sellega edasi,” rääkis ta.