Riik võib lüüa SAS-i esmaspäevaks Estonian Airi omanikeringist välja
Läinud nädala alguses läkitas Estonian Airi suuromanik SAS peaminister Andrus Ansipile teravas toonis kirja, milles lubab paigutada ettevõttesse lisakapitali ainult tingimusel, kui Eesti riik oma osalusest loobub. Poolikud osalused ei luba ettevõtet soovitud suunas arendada aga kummalgi aktsionäril. Kuigi SAS ei ole Eesti valitsusele veel oma Balti strateegiat esitanud, järeldub kontserni otsusest müüa oma osalus Läti lennufirmas AirBaltic pigem soov loobuda sobiva hinna korral ka Estonian Airist.
„Tahame, et Eesti võtaks ja otsustaks,” kinnitas Skandinaavia lennunduskontserni SAS-i asepresident Sture Stolen Päevalehele eile. „Meie strateegia on selge: tahame olla enamusosanikud. Sellel põhjusel oleme otsustanud müüa ka oma osaluse AirBalticus, sest seal ei saanud me enamus-osalust. Läti riik nõustus meie osaluse ostma,” selgitas Stolen.
Likviidsusprobleemid
Päevalehe käes olev kiri, mille SAS-i kontserni president ja tegevjuht Mats Jansson peaminister Ansipile saatis, on konkreetne: „Meie arusaamise järgi on Estonian Airil likviidsusprobleemid, mis tuleb lahendada hiljemalt käesoleva kuu lõpuks.” Kuu lõpp saabub aga juba sel pühapäeval. „Kontserni juhtkond on langetanud otsuse, et SAS osaleb Estonian Airile lisakapitali eraldamises ainult sellisel tingimusel, et Eesti valitsus samaaegselt müüb oma osaluse ettevõttes SAS-ile. Niikaua kuni see küsimus ei ole lõplikult selge, ei saa SAS võtta endale mingit vastutust Estonian Airi arengu eest,” öeldakse kirjas. Stoleni sõnul ei hakka ta spekuleerima teemal, mis saab siis, kui Eesti valitsus ei suuda otsust teha.
„Estonian Airi olukord on raske, aga olukord on veel kontrolli all. Kollapsit ei tule,” kinnitab ta. Enda sõnul ei pea Stolen siiski eriti tõsiseks võimalust, et Eesti valitsus sooviks ise SAS-i käest osaluse osta. Majandusminister Juhan Partsi sõnul sõltub otsus ennekõike SAS-i Balti strateegiast. „Riik on kindlasti valmis panema arenevasse ettevõttesse mingisugust osakapitali, kui aktsionäridel on esitada meile selge plaan,” kinnitas Parts esmaspäeval Päevalehele. „Kui ettekujutus puudub, siis me raha panema nõus ei ole.” Äriplaani olemasolu lisafinantseerimise eeltingimusena kinnitas ka peaminister Andrus Ansip. „Kui kaasaktsionärid leiavad, et see osalus on neile koormaks, ei välista ma, et Eesti riik võib nad sellest koormast vabastada,” lausus Ansip.
Sõidud jätkuvad ka järgmisel nädalal
•• Estonian Airi juhatuse esimehe Andrus Aljase kinnitusel esmaspäeval lennufirma igapäevategevus ei peatu. „Need on pigem omanikevahelised tähtajad. Jätkame kindlasti lendamist ka järgmisel nädalal,” lubab Aljas. SAS-i poolt peaministrile läkitatud kirja ultimatiivne toon on tema sõnul aga näiline. „Sellest jäi ainult selline mulje.” •• Lennufirmal on Aljase sõnul olemas nii käibekapital kui ka raha pangaarvel. „Oleme teinud nõukogule avalduse, mis ei puuduta ainult likviidsust, vaid ka teisi küsimusi,” ütles Aljas Päevalehele eile. •• Peaminister Andrus Ansipi sõnul määrati kahe aasta eest Eesti riigi osaluse hinnaks Estonian Airis 200 miljonit krooni. Milliseks võib kujuneda ettevõtte võimalik väljaostuhind, on riiki ettevõtte nõukogus esindava Heldur Meeritsa sõnul raske arvata. •• „Keegi ei ole ettevõtet praeguses seisus hinnanud. Kuid tehingud üldiselt raamatupidamise hinnas ei tehta,” sõnas Meerits. „Enda vaatenurgast hinnates riiki selle rahaga ei päästa.”
