Riik võtab enamiku omanikuta jäänud metsamaast endale
Keskkonnaminister Villu Reiljani otsus enamik omanikuta maad riigile võtta tugineb maareformi seadusele, mis lubab seda teha. Põhjendus – riik on metsale parem peremees kui erametsaomanik. “On fakt, et erametsade kasutamise intensiivsus on kordades suurem kui riigimetsa puhul,” märkis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakorralduse juht Veiko Eltermann. “Elu on näidanud, et eelisõigusega metsamaa erastanud talumehe käest jõuab tükk enamikul juhtudel lõpuks puidufirmani.”
“Peame endale aru andma, et meie otsus üks või teine maa-tükk eraomandusse anda on lõplik. Samas on vajadusel riigi omanduses olevat maad võimalik alati võõrandada,” lausus keskkonnaminister Villu Reiljan oma otsust põhjendades.
Metsamaa täpne suurus ja väärtus pole veel teada
Veiko Eltermanni sõnul on praegu raske öelda, kui palju omanikuta metsa Eestis täpselt on. “Räägime suurusjärgust 300 000 hektarit, millest üle 200 000 tuleks meile,” lisas ta.
Eltermann ei osanud pakkuda ka riigile mineva metsa väärtust. “Enamik sellest metsamaast on selline, mida eriti pole tahetud,” ütles ta. “Kõigepealt peame läbi viima metsa inventeerimise, mis on tohutu töö. Enne ei saa ju rääkida metsa väärtusest, kui me ei tea, kas tegemist on metsaga või võssakasvanud põlluga.”
Erametsaomanikud on omanikuta metsa riigile andmise vastu. “Et metsamajandamine oleks efektiivne, peaks metsa pind olema võimalikult suur,” selgitas Rakvere metsaühistu juhatuse esimees Lauri Salumäe. “Metsa tulukus on ju nii väike.” Erametsaliidu juht Jaanus Aun pöördus abi saamiseks isegi õiguskantsleri poole.
Eraomanikud loodavad riigi otsuse muutmisele
“Oleme väga kurvad keskkonnaministeeriumi otsuse üle,” ütles erametsaliidu juhatuse liige, Vormsi metsaühistu juht Ants Varblane. “Oleme korduvalt teinud ettepanekuid, et vabu metsamassiive oleks võimalik liita olemasolevate metsaomanike ühistutega, nagu see Soomes toimib.”
Varblane kritiseeris ka riigi omandusse mineva omanikuta metsa valimise printsiipe. “Näiteks Vormsil oli 1400 hektarit maad, mida tagasi ei taotletud,” märkis ta. “Sellest ainult 58 hektarit jäi erastamiseks. Ja need on alla nelja hektari suurused tükid, mille mõõtmise kulud ületavad tüki enda väärtuse.”
Endine Vormsi vallavanem Varblane pidas omanikuta metsa RMK-le andmise üheks põhjuseks riigi ja vallaametnike vägikaikavedu.
“Minu arust on see natuke ninanips vallaametnikele, kes on venitanud maareformi, lootuses saada midagi pärast ka endale. Infot vaba metsamaa kohta ei tahetud vallamajadest kuidagi välja anda,” ütles ta.
Varblane pole enda sõnul siiski pessimistlik ja ta avaldas lootust, et poliitikud on mõelnud sellele, mis RMK haldusesse minevast metsast edasi saab. “Küllap korraldatakse see nii, et mets tuleks lõpuks mõistlikult eraomandusse,” märkis ta.
Veiko Eltermanni sõnul lähtusid omavalitsused omanikuta metsa kaheks jagamisel eelkõige selle asukohast. “Praeguste riigi metsamassiivide või kaitsealadega piirnevad metsatükid tulevad riigile. Lahus tükid, mis on näiteks põldude või erametsade vahel, lähevad erastamisele,” ütles ta. “See on puhtalt maakorralduslik printsiip, puidu kvaliteedi järgi metsa ei jaotatud.”
