Riik võtab Sindi paisu kalade huvides jõuga enda omandusse

 (2)
Riik võtab Sindi paisu kalade huvides jõuga enda omandusse
Sindi pais on kaladele üles hüppamiseks liiga kõrge, pildil paremal asuvat asjatundmatult ehitatud treppi kalad aga ei kasuta.Jette Vlassov

Praegu mittetoimiva kalatrepiga pais suleb siirdekaladele kogu Pärnu jõe vesikonna.

Juba aastaid kestnud vaidlus Pärnu jõel asuva Sindi paisu omaniku ja riigi vahel on jõudnud uude vaatusesse. Kuna keskkonnaministeeriumi läbirääkimised paisu ostuhinna üle jooksid AS-iga Raju liiva, üritatakse pais nüüd jõuga riigi kätte saada.

„Täna on meil selge signaal, et need läbirääkimised pole loodetud tulemusi andnud. Selleks, et me saaksime oma eesmärke teostada, peame proovima teisi vahendeid, et see pais riigi omandusse saada,” ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Teatavasti pakkus ministeerium eelmise aasta juunis Rajule Sindi paisu eest 18,5 miljonit krooni, mis on ekspertide hinnangul selle turuväärtus. Raju, kes oli kunagi paisu eest välja käinud ligikaudu miljon krooni, tahtis selle eest saada riigi pakutud summast üle kolme korra rohkem ehk 59 miljonit krooni.

Kuna ministeeriumil ei õn-nestunud enam kui aasta jooksul hinnast kroonigi alla kaubelda, otsustati minna sund-võõrandamise teed. „Praegu valmistame ette materjale, et asi nii kaugele viia,” sõnas Talijärv.

Põhjus, miks riik tahab Sindi paisu võimalikult kiiresti enda omandusse saada, peitub selles, et Euroopa Liiduga ühinedes võttis Eesti kohustuse tagada juba aastaks 2013 kõikidel meie lõhejõgedel kalade vaba läbi-pääs kudealadele. Sindi paisu on seejuures kalateadlased tunnistanud Eesti üheks probleemsemaks, mille tõttu on pea kogu Pärnu jõe valgala suletud nii lõhedele, meriforellidele, jõesilmudele, siirdesiigadele, vimbadele, teibidele kui ka angerjatele.

Kui Sindi pais tähtajaks kalasõbralik pole, võib riigile sarnaselt kurikuulsa suhkrutrahviga kaela sadada nn paisutrahv.

Paisul hüdroenergia tootmise alustamisest huvitatud Raju on pakkunud, et rekonstrueeriks paisu kaladele avamiseks olemasoleva kasutu kalatrepi ja rajaks lisaks jõe vastasküljele veel ühe spetsiaalse kanali. See aga ei pruugi ministeeriumi hinnangul kaladele siiski kõige parem lahendus olla, mistõttu tahetaksegi pais kindluse mõttes oma plaani teostamiseks riigi kätte saada.

„Me ei räägi paisu lammutamisest. Meie nägemuses peaks paisu taga oleva järve veetase enam-vähem samaks jääma ning ekspertide hinnangul tuleks kaladele ülesvoolu pääsemiseks rajada paisu alla spetsiaalne kärestik,” selgitas Talijärv.

Talijärv tunnistas, et sundvõõrandamine kujuneb väga keeruliseks ja aeganõudvaks. Peale selle tuleb ka sundvõõrandamise korral riigil paisu eest omanikule maksta.

Praegune 150 meetri pikkune ja 4,5 meetri kõrgune betoonist Sindi pais ehitati 1977. aastal Sindi vabriku tootmisvee tarbeks. Samal ajal ehitati selle kõrvale kalade liikumisvõimaluste tagamiseks kalatrepp, kuid paraku projekteeriti see nii ebaõnnestunult, et kalad seda kasutama ei hakanud.

Kulud tasa mõne aastaga

•• Kalateadlane Meelis Tambets märkis, et isegi kui pais võib riigile kümneid miljoneid maksma minna, tasuks see kaladele avamisega ennast juba paari aastaga ära. „Nii Eesti kui ka välismaa eksperdid on arvutanud, et igal aastal tekitab Sindi pais kalavarudele küm-nete miljonite kroonide väärtuses kahju,” osutas Tambets. Tema kinnitusel poleks paisu kaladele läbipääsetavaks muutmisel positiivne mõju mitte ainult Pärnu jõe kalavarudele, vaid sigimisvõimaluste paranedes on oodata suuremaid kalasaake ka Liivi lahel.

•• AS-i Raju juhatuse liige Heiki Laiverik ütles, et kuigi sund-võõrandamisest on räägitud, pole ettevõtet ametlikult sellest teavitatud.

•• „Eks see ebameeldiv on, aga kui riik nii väga tahab, siis…” ütles Laiverik ja lisas, et ei näe põhjust, miks peaks ees seisvat kadalippu kartma.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare