Ringkonnakohus jättis Liviko kartelliasjas süüdi

Täna tegi ringkonnakohus Liviko kartelliasjas otsuse jättes jõusse Harju Maakohtu otsuse.

Tallinna ringkonnakohus jättis täna muutmata Harju Maakohtu 29. aprilli 2015 otsuse ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

See tähendab, et ettevõtetel tuleb tasuda ühtekokku enam kui miljon eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja põhjalikult motiveeritud. Teise astme kohus nõustus täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Menetlustoimingute protokollide osas tõdes ringkonnakohtu kolleegium, et kuigi neis on pisivigu, ei suuda need ei eraldiseisvalt ega ka kõik koos seada kahtluse alla tõendite kogumise seaduslikkust ega usaldusväärsust. Tõendid on ümberlükkamatult identifitseeritavad, nende kogumine ja hoidmine jälgitav ja ei tõusetu vähimaidki kahtlusi nende puutumatusest.

Tänane kohtuotsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.

Liviko kaitjsa Erki Kergandberg teatas, et Liviko kaebab tänase ringkonnakohtu otsuse täies mahus edasi riigikohtusse.

Harju Maakohus mõistis mullu

Liviko - rahaline karistus 1 276 000 eurot ning aastase katseaja. Ettevõte peab tasuma 127 600 eurot. Ülejäänut ei tule maksta, kui katseaja jooksul ei sooritata uut kuritegu.

AS Prisma Peremarket - rahaline karistus 1 156 000 eurot, millest tuli kohe tasuda 115 600 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Rimi Eesti Food AS - rahaline karistus 3 584 000 eurot, millest tuli kohe tasuda 358 400 eurot, ülejäänud summa tuleb tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Maxima Eesti OÜ - rahaline karistus 1 907 000 eurot, millest kohe tuli tasuda 190 700 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Selver AS - rahaline karistus 2 956 000 eurot, millest tuleb kohe tuli tasuda 295 600 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Kärt-Ragnar Kits - rahaline karistus 210 päevamäära, s.o 29 400 eurot, millest tuli kohe tasuda 2940 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Ivar Grossev - rahaline karistus 210 päevamäära, s.o 16 485 eurot, millest tuli kohe tasuda 1648,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Rando Galin - rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 10 206 eurot, millest tuli kohe tasuda 1020 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Hallar Ränk - rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 9540 eurot, millest tuli kohe tasuda 954 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Tiiu Valk - rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 27 135 eurot, millest tuli kohe tasuda 2713,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Vaido Padumäe - rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 11 100 eurot, millest tuli kohe tasuda 1110 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Marko Krusberg - rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 2655 eurot, millest tuli kohe tasuda 265,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Robert Sibul - rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 4380 eurot, millest tuli kohe tasuda 438 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Marge Saluste - rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 8250 eurot, millest tuli kohe tasuda 825 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Harju Maakohus mõistis Liviko ja rea kaubanduskette konkurentsi kahjustavas kokkuleppes süüdi.

Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu kohtuotsuse ning mõistis Eesti Vabariigilt menetluskulude hüvitamiseks välja ligi 600 000 eurot. Ringkonnakohus tühistas toona otsuse põhjusel, et maakohtu kohtunik Velmar Brett tegi ringkonnakohtu hinnangul olulise eksimuse. Riigikohus saatis kohtuasja uuesti Ringkonnakohtusse ja ütles, et kohtunik Velmar Brett ei eksinud.

Milles süüdistati?

Süüdistuse kohaselt sõlmis AS Liviko 2009. aasta juunis ja juulis konkurentsi kahjustava kokkuleppe madalama hinnaklassi viina müügiks konkureerivate ettevõtjatega ning Rimi Eesti Food ASi, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket ASi ja ASiga Helter-R.

Süüdistus kasvas välja 2012. aastal OG Elektra ja Liviko kartellikahtlusest. Menetluse käigus OG Elektra vastu tõendeid ei leitud ja ettevõttele süüdistust ei esitatud. Liviko asjas alustati kriminaalasjas menetlus 2012. aastal.

Süüdistuse kohaselt leppisid ettevõtted kokku, et 40protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitrise ASi Liviko ja temaga konkureerivate äriühingute Altia Eesti ASi ja Liiwi Heliis ASi tarnitavate madalama hinnaklassi klaastaaras viina jaehind tõstetakse 63,50 kroonile (4,06 eurole). Hindade ühtlustumine toimus 09.07.2009–14.07.2009. Riigiprokuratuuri saatekirja kohaselt esitati süüdistusakt koos ettenähtud lisadega üldmenetluse kohaldamiseks kohtule 25. aprillil 2014. Harju maakohus andis süüdistatavad kohtu alla 11. juuni 2014. Teo aegumistähtaeg kukkus 31. juulil 2014.

Süüdistuse kohaselt pani Liviko konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse toime Liviko müügidirektor Kärt-Ragnar Kitse, müügijuht Ivar Grossevi ja võtmekliendihaldurite Rando Galini ja Hallar Ränki kaudu, nende tegude toimepanemise eest vastutab AS Liviko. Kits, Grossev, Galin ja Ränk tegutsesid ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel. Tööjaotuses oli määratletud, milliste Livikoga konkureerivate jaeettevõtjatega neist igaüks peab läbirääkimisi, vahendab teavet teiste ettevõtjate osalemise kohta ning jälgib ettevõtjate tegutsemist vastavalt kokkuleppele. Prokurör esitas kohtule tõenditena kirjad, milles muu hulgas oli märge mitte kasutada sõna „kokkulepe“, sest see on seadusega vastuolus.

Kogu protsessi vältel pole ei Liviko ega ka kauplejad end kartellis süüdi tunnistanud.