Ringkonnakohus mõistis Maapanga eksjuhi Malle Eenmaa õigeks
Tallinna linnakohus mõistis Eenmaa tänavu mais süüdi korruptsioonis ja karistas teda ühe aasta ja 6 kuu pikkuse vanglakaristusega poolkinnises vanglas.
Samuti mõistis kohus Eenmaalt välja Maaelu Tagamise Laenude Sihtasutuse kasuks 29,5 miljonit krooni riigile tekitatud kahju.
Samuti võttis kohus Eenmaalt õiguse töötada juhtival ametikohal ning mõistis temalt välja 68.322 krooni kohtukulusid ning 1.400 krooni sundraha.
Eenmaa ütles siis, et kaebab kohtuotsuse kindlasti edasi.
Eenmaa mõisteti Tallinna linnakohtus süüdi selles, et ta 1996. aastal Põllumajanduse Ameerika Välisabi Fondi (PVAF) nõukogu liikmena kasutas fondi laenudeks mõeldud raha enda juhitud panga omakapitalinõude täitmiseks, et säilitada oma ametikoht ja 38.500- kroonine palk ning talle kuuluva 16.100 Maapanga aktsia väärtus.
Tallinna linnakohus leidis tänavu mais, et Eenmaa rikkus fondi liikmena korruptsioonivastast seadust, kuna lähtus fondi varade kasutamist puudutavaid otsuseid tehes omaenda majanduslikest huvidest.
Kohus tuvastas, et Maapanga eellase Virumaa Kommertspanga juhina kasutas ta ära teiste PAVFi nõukogu liikmete usaldust, väites, et fondi varade kajastamine panga esmase omakapitalina ei kahjusta fondi raha sihtotstarbelist kasutamist.
Samas jättis Eenmaa nõukogule selgitamata, et fond võib oma rahast ilma jääda, kuna raha kajastamine panga esmase omakapitalina ei too kaasa kohustust seda fondile tagasi maksta.
Prokurör nõudis Eenmaa karistamist kaheaastase vangistusega poolkinnises vanglas ning 29,5 miljoni krooni suuruse riigile tekitatud kahju hüvitamist.
Prokurör Kristel Siitam ütles Eenmaale karistust nõudes, et ammu on käes aeg, kus kõrged ametnikud hakkaksid oma tegude eest vastutama ja et ei leiaks kinnitust vanasõna "väiksed sulid võllas, suured tõllas".
Tsiviilhagi Eenmaalt 29,5 miljoni krooni suuruse riigile tekitatud kahju väljamõistmiseks esitas kohtule Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus, kes on likvideeritud Põllumajanduse Ameerika Välisabi Fondi õigusjärglane.
Eenmaa eitas süüdistust, väites, et panga juhatus tegutses fondi raha panga omakapitalina kajastades mitte enese, vaid panga 200.000 hoiustaja ja enam kui 3.000 aktsionäri huvides. Eenmaa sõnul puudus tollal ka Maapanga aktsiatel turuhind.
Eenmaa sõnul andsid nõusoleku PAVFi 29,7 miljoni krooni kajastamiseks panga esmaste omavahenditena nii Eesti Pank kui valitsuse liikmed, kes ei soovinud Maapanga omakapitali tõstmisse kaasata teisi finantseerijaid.
Eenmaa seletuse kohaselt ei vastanud väiksemate pankade liitumisel tekkinud ühinenud Maapanga omakapital tollasele 50 miljoni krooni suurusele omakapitali nõudele, kuna liitunud Keila Pank ja esimene Maapank tõid liitpangale kaasa kumbki ligi 30 miljoni kroonise kahjumi.
Eenmaa väitis kohtule, et fondi raha panga omakapitali mittekandmise korral oleks kahjustatud panga klientide ja aktsionäride huve.
Süüdistuse kohaselt oli Eenmaa fondi raha kasutamise otsuse teinud ilma fondi nõukogu teavitamata, kuid Eenmaa kinnitusel oli tal suuline kokkulepe fondi nõukogu esimehega.
Hoolimata sellest, et fondi raha oli kajastatud kui panga omakapital, laenas Maapank talupidajatele siiski välja 29,6 miljonit krooni, nagu see oli ette nähtud PAVFi poolt, märkis Eenmaa kohtus.
