Ristsõnade lahendamise Eesti meister võistlusteks ei treeni
Kaldas rääkis Päevaleht Online’ile, et uuel ajal on ta osa võtnud seitsmest ristsõnade lahendamise võistlusest ning 80ndate lõpus – 90ndate alguses veel neljast või viiest võistlusest. Kaldase sõnul ei saa öelda, et ristsõnad oleks läinud keerulisemaks, küll on need läinud väiksemaks. Ka on natuke muutunud võistluste süsteem, rääkis Kaldas.
Võistlustest osavõtjate arv sõltub Kaldase sõnul kvalifikatsioonist, kuid harilikult on temaga koos võistlemas 40-50 inimest. „On inimesi, kes on kogu aeg samad,“ märkis Kaldas, „kuid uusi tuleb ka peale.“ Sel aastal osales finaalvõistlusel kokku 34 paremat ristsõnalahendajat.
Kaldas sai meistritiitli neljandat aastat järjest. Võistlusteks naine enese sõnul spetsiaalselt aga ei valmistu. „Tegelikult mina ei treeni mingil moel,“ ütles Kaldas, kelle sõnul tuleb lihtsalt infot meelde jätta. „Loen ajalehti. Ma olen otsustanud, et põhimõtteliselt ei hakka võõramaa kahepaiksete nimesid pähe õppima.“
Huvi ristsõnade vastu on Kaldasel justkui alati olnud, juba lapsena lahendas ta ristsõnu, mis olid ajakirjades Täheke ja Pioneer, kuna eraldi ristsõnade vihikuid ei olnud.
Kuigi naise lemmikteemad on geograafia ja sport, annab tema sõnul ka seal küsida nii jaburaid küsimusi, millele on päris võimatu vastata. Ristsõna keerukus sõltub Kaldase sõnul koostajast. Häid ristsõnade koostajaid on tema sõnul Eestis palju – siin koostatakse paremal tasemel ristsõnu kui välismaal. Kaldas on kätt katsunud näiteks soome- ja venekeelsete ristsõnadega.
Ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste peakorraldaja ja AS Ajakirjade kirjastuse ristsõnaajakirjade peatoimetaja Tarmo Tuule teatel olid tänavused võistlused tasavägisemad kui iialgi varem – esikolmik mahtus 15 punkti sisse.
Ave Kaldas sai 999 punkti, pärnakas Eve Jaanson tuli teisele kohale 990 punktiga ning kolmandale kohale lahendas end 985 punktiga Tauno Kaasik Jõgevalt.
Võistlejad pidid tunni jooksul lahendama kuue Eesti ristsõnameistri koostatud võistlustööd. Igal lahendajal oli võistluse algul 1000 punkti. Kõik võistlejad, kes suutsid ristsõnad ära lahendada kiiremini kui ühe tunniga, said iga 20 sekundi eest ühe boonuspunkti. Samas iga valesti täidetud ruut tõi kaks ning tühjaks jäetud ruut ühe miinuspunkti.
Üritus toimus ristsõnaajakirja Ristik ning Eesti mälumänguliidu koostööna.
Täielik edetabel on Eesti mälumänguliidu kodulehel www.kilb.ee
