2008. aasta juunis alanud vaidlus käis selle üle, kas RMK peab kogu 2007. aasta tööd teinud, kuid järgmise aasta alguses, enne aastaboonuste väljamaksmist koondatud raamatupidajatele ja asjaajajatele eraldi tulemustasu maksma.

Kuigi RMK maksis töötajaile lisaks koondamisrahale kahe kuu palga, ei olnud see mitte aastaboonus, vaid lisatasu jaanuari jooksul tööotste kiirkorras kokkuvõtmise ja sellega seotud ületunnitöö eest. Nii väitsid raamatupidajad. Tööandja selle tõlgendusega nõus ei olnud.

Nõuab täitmist

Kohus on nüüdseks siiski otsustanud, et töötajaile nende aastaboonust välja ei makstud, nõudes RMK-lt kohustuse tagantjärele täitmist.

RMK personaliosakonna juhataja Ülle Pällo sõnul ei olnud koondatuil õigust saada lisatasu, sest keskus on seda maksnud vaid neile töötajatele, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping.

Seitset raamatupidajat ja kaht asjaajajat kohtus esindanud Siiri Grünbaum pidas pikaleveninud vaidlust mõttetuks. „Uues töölepingu seaduses on kirjas, et tööandja majandustulemustest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest,” ütles ta.

Grünbaumi sõnul oli ka varem selge, et väljateenitud tulemustasu tuleb igal juhul töötajale välja maksta, ka siis, kui töötaja on vahepeal töölt lahkunud.

RMK-d esindanud tööõigus­bü­roo Labour Consulting partner ja jurist Thea Rohtla ei osanud hinnata, milline võiks kohtuasjade mõju olla teistele ette­võtetele.

Taust

Koondati 43 inimest

Viiele 8880 krooni

•• RMK koondas 2008. aasta jaanuaris 43 raamatupidajat ja asjaajajat, sest raamatupidamine tsentraliseeriti.

•• Mais-juulis 2008 esitas 14 koondatut 2007. a tulemustasu nõude töövaidluskomisjoni, kus avaldused ka rahuldati.

•• 2010. aasta veebruari seisuga on jõustunud maakohtu otsused viie raamatupidaja hagides. Välja on mõistetud summa 8880 krooni töötaja kohta.