Mõnes mõttes tä­hen­daks see to­sin aas­tat ta­ga­si suu­re kä­ra­ga kao­ta­tud sa­jan­di­te­va­nu­se met­sa­va­his­taa­tu­se taas­ta­mist.

RMK ju­ha­tu­se lii­ge Tiit Tim­berg mär­kis, et ku­na ajad on muu­tu­nud, siis en­di­si met­sa­va­hiõigu­si tä­nap­äe­va üle kan­da enam ei saa. Näi­teks va­rem oli met­sa­vah­ti­del õigus kan­da vor­mi ja ame­ti­rel­va. Sa­mu­ti oli neil lu­ba­tud vor­mis­ta­da väik­se­maid õigus­rik­ku­mi­si ning kur­ja­meid ka sünd­mus­ko­hal kin­ni pi­da­da.

Nüüd saak­sid Tim­ber­gi sõnul kesk­kon­na abiins­pek­to­ri staa­tu­se kõik met­san­dus­hiiu pal­gal ole­vad enam kui paarkümmend loo­dus­vah­ti ja ka­hek­saküm-mend mets­nik­ku, kel­le õigu­si hak­kab kin­ni­ta­ma spet­siaal­ne töötõend.

Värs­ke sea­du­seelnõu jär­gi to­hik­sid abiins­pek­to­ri staa­tu­se­ga töö­ta­jad met­sas jä­re­le­val­vet te­ha koostöös kesk­kon­nains­pekt­sioo­ni kol­lee­gi­de­ga, kel­le­le kuu­lub vo­li rik­ku­mi­si uu­ri­da. Üht­la­si oleks neil lu­ba­tud va­ja­du­se kor­ral ra­ken­da­da va­he­tut sun­di.

Kui­gi abiins­pek­to­ri­te õigu­sed olek­sid ku­na­gis­te met­sa­vah­ti­de oma­dest väik­se­mad, näeb RMK sel­les po­si­tiiv­set eda­si­lii­ku­mist.

„Min­git ime­rel­va sel­lest met­sa­de prügis­ta­mi­se ja rööv­raie­te vas­tu mui­du­gi ei tu­le, kuid abiins­pek­to­ri staa­tus an­naks nii mets­ni­ku­le kui ka loo­dus­va­hi­le kind­la­ma tun­de, kui ke­da­gi – näi­teks ava­li­kel puh­kea­la­del pil­ler­kaa­ri­ta­jaid – on va­ja kor­ra­le kut­su­da,” tä­hen­das Tim­berg ning aval­das loo­tust, et abiins­pek­to­ri staa­tu­se loo­mi­se koh­ta lan­ge­ta­tak­se ot­sus ilm­selt lä­hi­kuu­del.

RMK on jä­re­le­val­veõigu­se saa­mis­test hu­vi­ta­tud ka see-tõttu, et vii­ma­sel ajal on rii­gi­met­sas sa­ge­ne­nud eba­sea­dus­li­ke raie­te hulk. Kui näi­teks kaks aas­tat ta­ga­si re­gist­ree­ris et­tevõte esi­me­se ka­hek­sa kuu­ga oma maa­del vaid to­sin rööv­raiet, siis tä­na­vu on see näi­ta­ja tei­nud enam kui ka­he­kord­se hüppe, küündi­des 33-ni. „Kui­gi met­sa­rik­ku­mis­te arv on va­he­peal jär­jest vä­he­ne­nud, siis ar­ves­ta­des prae­gu­si ma­jan­du­so­lu­sid on see paa­ri aas­ta pers­pek­tii­vis siis­ki ni­na tõstev prob­leem,” nen­tis Tim­berg.

Ome­ti mai­ni­sid mit­med met­san­du­ses toi­mu­va­ga häs­ti kur­sis ole­vad spet­sia­lis­tid Päe­va­le­he­le, et nii loo­dus­vah­ti­de­le kui ka mets­ni­ke­le abiins­pek­to­ri staa­tu­se and­mi­sel ei pruu­gi min­git efek­ti ol­la, ku­na nen­de tööpõld on ju­ba prae­gu vä­ga suur. Uu­te ko­hus­tus­te täit­mi­ne käiks iga päev met­sas vii­bi­va­tel töö­lis­tel liht­salt üle jõu.

Ena­mik met­sa­vah­te koon­da­ti või siis pa­nid nad ise ame­ti ma­ha 1997. aas­tal, lõpli­kult kao­tas ku­na­gi­ne met­saa­met oma ot­su­se­ga met­sa­va­hi­ko­had aas­ta hil­jem. Kesk­kon­na­mi­nist­ri too­lil is­tus sel ajal Vil­lu Reil­jan.

Enam kui kümnen­di­ta­gu­se re­for­mi tu­le­mu­sel hak­kas 1500 met­sa­va­hi üle­san­deid täit­ma 500 mets­nik­ku. Prae­gu ula­tub nen­de arv vaid ka­hek­sakümne­ni.

Puude varastamine sageneb

•• RMK juhatuse liige Tiit Timberg tõi ebaseaduslikest metsaraietest rääkides välja kaks hiljutist Tartu metskonnas aset leidnud juhtumit. Nii olid metsavargad mõlemal korral raielankidele loodusliku mitmekesisuse tagamiseks ning seemnekülviks jäetud säilikpuud maha võtnud ja need siis küttepuudeks lõhutuna tee äärde äravedu ootama pannud.

••Selliste rikkumiste kõrval tuleb Timbergi sõnul sageli ette ka seda, et mõnel pool on metsatukad väärtuslikumatest palgipuudest hõredaks harvendatud.

••Kui 2007. aasta jaanuarist augustini registreeriti riigimetsas kaksteist ebaseaduslikku raiet, siis 2008. aastal neliteist ning tänavu samas ajavahemikus juba üle kolmekümne.

••Ühtlasi on tänavu hüppeliselt sagenenud need juhtumid, mil pikanäpumehed on tee äärde ladustatud palgivirnadest matti võtmas käinud.