RMK tahab taastada töötajate metsavahiõigused
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) loodab peagi oma loodusvahtidele ja metsnikele saada seadusliku järelevalveõiguse, et metsades toimuval tõhusamalt silm peal hoida.
Mõnes mõttes tähendaks see tosin aastat tagasi suure käraga kaotatud sajanditevanuse metsavahistaatuse taastamist.
RMK juhatuse liige Tiit Timberg märkis, et kuna ajad on muutunud, siis endisi metsavahiõigusi tänapäeva üle kanda enam ei saa. Näiteks varem oli metsavahtidel õigus kanda vormi ja ametirelva. Samuti oli neil lubatud vormistada väiksemaid õigusrikkumisi ning kurjameid ka sündmuskohal kinni pidada.
Nüüd saaksid Timbergi sõnul keskkonna abiinspektori staatuse kõik metsandushiiu palgal olevad enam kui paarkümmend loodusvahti ja kaheksaküm-mend metsnikku, kelle õigusi hakkab kinnitama spetsiaalne töötõend.
Värske seaduseelnõu järgi tohiksid abiinspektori staatusega töötajad metsas järelevalvet teha koostöös keskkonnainspektsiooni kolleegidega, kellele kuulub voli rikkumisi uurida. Ühtlasi oleks neil lubatud vajaduse korral rakendada vahetut sundi.
Kuigi abiinspektorite õigused oleksid kunagiste metsavahtide omadest väiksemad, näeb RMK selles positiivset edasiliikumist.
„Mingit imerelva sellest metsade prügistamise ja röövraiete vastu muidugi ei tule, kuid abiinspektori staatus annaks nii metsnikule kui ka loodusvahile kindlama tunde, kui kedagi – näiteks avalikel puhkealadel pillerkaaritajaid – on vaja korrale kutsuda,” tähendas Timberg ning avaldas lootust, et abiinspektori staatuse loomise kohta langetatakse otsus ilmselt lähikuudel.
RMK on järelevalveõiguse saamistest huvitatud ka see-tõttu, et viimasel ajal on riigimetsas sagenenud ebaseaduslike raiete hulk. Kui näiteks kaks aastat tagasi registreeris ettevõte esimese kaheksa kuuga oma maadel vaid tosin röövraiet, siis tänavu on see näitaja teinud enam kui kahekordse hüppe, küündides 33-ni. „Kuigi metsarikkumiste arv on vahepeal järjest vähenenud, siis arvestades praegusi majandusolusid on see paari aasta perspektiivis siiski nina tõstev probleem,” nentis Timberg.
Ometi mainisid mitmed metsanduses toimuvaga hästi kursis olevad spetsialistid Päevalehele, et nii loodusvahtidele kui ka metsnikele abiinspektori staatuse andmisel ei pruugi mingit efekti olla, kuna nende tööpõld on juba praegu väga suur. Uute kohustuste täitmine käiks iga päev metsas viibivatel töölistel lihtsalt üle jõu.
Enamik metsavahte koondati või siis panid nad ise ameti maha 1997. aastal, lõplikult kaotas kunagine metsaamet oma otsusega metsavahikohad aasta hiljem. Keskkonnaministri toolil istus sel ajal Villu Reiljan.
Enam kui kümnenditaguse reformi tulemusel hakkas 1500 metsavahi ülesandeid täitma 500 metsnikku. Praegu ulatub nende arv vaid kaheksakümneni.
Puude varastamine sageneb
•• RMK juhatuse liige Tiit Timberg tõi ebaseaduslikest metsaraietest rääkides välja kaks hiljutist Tartu metskonnas aset leidnud juhtumit. Nii olid metsavargad mõlemal korral raielankidele loodusliku mitmekesisuse tagamiseks ning seemnekülviks jäetud säilikpuud maha võtnud ja need siis küttepuudeks lõhutuna tee äärde äravedu ootama pannud.
••Selliste rikkumiste kõrval tuleb Timbergi sõnul sageli ette ka seda, et mõnel pool on metsatukad väärtuslikumatest palgipuudest hõredaks harvendatud.
••Kui 2007. aasta jaanuarist augustini registreeriti riigimetsas kaksteist ebaseaduslikku raiet, siis 2008. aastal neliteist ning tänavu samas ajavahemikus juba üle kolmekümne.
••Ühtlasi on tänavu hüppeliselt sagenenud need juhtumid, mil pikanäpumehed on tee äärde ladustatud palgivirnadest matti võtmas käinud.