Eestimaa roheliste erakonna juhtivtuumik soovitas mõne aasta eest kaitseministeeriumil hakata kasarmuid ehitama samblast ja sõdureid toitma ökotoiduga. Taolisi ideid sisaldab paar aastat tagasi Eestimaa Looduse Fondilt 100 000 krooni eest tellitud kaitseväe keskkonnakava, mille elluviimine pole kaitseministeeriumi kinnitusel reaalne.

Nüüd kandideerivad mitmed kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004–2014 väljatöötajatest roheliste erakonna nimekirjas riigikokku. Roheliste juhtivpoliitik ja arengukava üks peamistest väljatöötajatest Marek Strandberg rääkis, et kui erakond võimule pääseb, siis asutaks lõpuks ka keskkonnakava ellu viima.

Lisaks kasarmute ehitusmaterjalile ja ökotoidule on kavas veel kirjas, et kaitseväe sõidukid võiks liikuda biokütustega, kasarmute valgustus võiks sõltuda ka päikeseenergiast ja sõdurite vormiriietuses võiks olla kergekaalulised küttekehad, vähendamaks lõkete tegemist metsas.

Kolme aasta eest vastuvõetud keskkonnakavas nähti kaitseväes osalist ökotoidule üleminekut juba 2007. aastaks. Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi Madis Mikko sõnul pole aga keskkonnakava valitsuse poolt heakskiidetud dokument, mille täitmine oleks kohustuslik.

“Pigem tellis kaitseministeerium selle keskkonnakava visioonide seadmiseks ja kuigi seal on mitmeid häid ideid, ei saa neist paljusid ellu viia, kuna see oleks liiga kallis. Me võiksime ehitada küll ühe keskkonnasõbraliku kasarmu, aga see tähendaks, et teisi kasarmuid ei saaks remontida, sest raha oleks otsas,” lisas Mikko.

Strandbergi sõnul on siiski ekslik arvamus, et kõik, mis on keskkonnasõbralik, on liiga kallis. “Keskkonnakavas rõhutatakse ka seda, et tulevikus peaks riigihanked arvestama näiteks ehitiste halduskulusid. Praegu vaadatakse ainult seda, kui palju ehitamine maksab, aga unustatakse ära, mis ehitise ülalpidamine maksab,” lisas ta.

Kasarmu, millest rohelised unistavad, võiks olla näiteks samblast katusega. Isolatsioonimaterjalina võiks kasutada looduslikust roost valmistatud matte ning kasarmu katusel võiks olla päikesepatareid, mis lisaks puidule ja maagaasile aitaks vähendada energia saamiseks tehtavaid kulutusi.

Kangas juba valmis

Kaitseväe keskkonnakavas on kirjas ka see, et tuleks kaaluda mootorkütuste taastuvate komponentide kasutamist: bensiinide puhul tähendab see kääritamisel toodetud piirituslisandeid ning taimeõlidest toodetud diislikütuseid.

Eelmise aasta lõpus teatasid Tallinna tehnikaülikooli teadlased, et on loonud kanga, mis muuhulgas võimaldab toota elektriga soojendatavaid riideid. Eesti kaitsevägi asub uudset kangast sel aastal katsetama nii kaitseväe vormiriietuses kui ka tehnikaseadmete kaitses, sest imekangas neelab elektromagnetkiirgust.