Rohelised kardavad liiga ägedat biodiisli tootmist

Rohelised kutsuvad valitsust biodiislikütuse tootmisega kaasnevaid ohte piirama.

Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Marek Strandberg seletas, et kiire rikastumise nimel tootmise alustamine on keskkonnale sama kahjulik kui praegu nafta tootmiseks kasutatav metoodika, sest eeldab kemikaalide ja muundatud kultuuride kaasamist.

“Biodiisli tootmise puhul oleks oluline eeltingimus, et seda tehtaks tõepoolest taastuval moel, mitte nii, et mullast ei jää viie aasta pärast midagi järele ning et mürgid jõuavad põhjavette,” toonitas ta.

Strandberg möönis, et biodiislikütuseks kasutatava rapsi kasvatus on virelevale põllumajandusele hea teenimisvõimalus, mistõttu selleks eriti vahendeid ei valita, lisaks kavandab valitsus biodiislikütuse tootjate aktsiisimaksust vabastamist. “Toidu puhul kehtivad erinevad normid, kui palju selle tootmisel näiteks nitraate kasutada tohib. Autokütuse puhul kemikaalide kasutamist aga ei reguleerita,” selgitas Strandberg.

Pöördumisele alla kirjutanud leiavad, et biokütuse tootmisel tuleks Eestis rakendada mahepõllumajanduslikke standardeid.

Rapsiõli tootva aktsiaseltsi Werol Tehased juhatuse esimees Erki Aavik hindas roheliste pöördumist asjatundlikuks eksitamiseks. “See on intellektuaalselt huvitav, aga praktikas asjatu,” leidis ta, “Eestis ei kasvatata ka tulevikus muud kui ainult kvaliteetset toidurapsi, mitte geneetiliselt muundatut.”

Mahepõllumajandust ei saa tema sõnul Eestis hetkel kuigi laialdaselt viljeleda. “Mahepõllumajandus ei ole efektiivne. Sellele tuleb kas peale maksta või kallima hinnaga müüa,” põhjendas ta.

Põllumajandusministeeriumi taimekasvatusbüroo vanemspetsialist Einar Kikkas pidas keskkonnamõjude hindamist hetkel ennatlikuks, seda enam, et taolise ekspertiisi tellimine on kallis. “Las kõigepealt hakkavad midagi tegema ja siis vaatame,” ütles ta.

Biodiislikütus

•• Biodiisliõli, maailma levinuimat biokütust, saab toota rapsist, päevalilledest, maisist, sojaubadest, palmiõlist. Tootmise eesmärk on keskkonnasaaste vähendamine. Biodiislit kasutatakse sisepõlemismootorites, seda saab segada tavadiislikütuse sisse.

•• Euroliidu direktiiv näeb ette, et aastaks 2010 peab aastasest mahust 5,7 protsenti moodustama taastuvkütus. Biokütust toodavad praegu kuus EL-i riiki: Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Hispaania. Mitmes riigis kasutatakse biodiislikütust ka ühistranspordis.