Rohelised otsivad Kallaselt toetust metsade kaitsmisel
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste sõnul ootavad nad peaministrilt mõistvamat suhtumist. “Kui ka siis midagi ei muutu, oleme varsti tänaval tagasi,” lubas neljapäeval valitsusjuhiga kohtuv Mardiste.
Eile kogunes keskkonnaministeeriumi ette umbes 40 rohelist, kes nõudsid Lahemaa rahvuspargis toime pandud röövraiete tõttu Kranichi tagasiastumist. Kranich teatas, et ta tagasi astuda ei kavatse.
“Kui ma tunneksin, et olen oma töö tegemata jätnud, siis oleks põhjust tagasi astuda. Praegu tundub hoopis, et asjad on arenenud – inspektsioon jõuab järjest rohkemate metsavarguste jälile,” põhjendas minister.
Kranich ütles, et rohelised lahmivad mõttetult. “Seda seltskonda vaadates jäi mulje, et nad ei ole lugenud metsanduse arengukava ja metsandust puuduvaid seadusi,” väitis ta.
Ettepanekud ellu viimata. Ministri sõnul on ta korduvalt rohelistega ühe laua taga seaduseparandusi arutanud. “Öelda, et mina olin puu otsas, kui pauk käis, on kohatu,” leidis ta.
Roheliste juht Peep Mardiste märkis, et ühe laua taga arutatud ettepanekutest pole ükski seaduseparanduseks saanud. “Mingeid kosmeetilisi parandusi on tehtud, aga midagi sellest ei muutu,” kinnitas ta.
Mardiste sõnul on suurimaks probleemiks see, et Eestil puudub ülevaade metsaressursist ning selle kasutamisest. “Kalade ja ulukite puhul otsustatakse selgelt, kui palju üht või teist liiki on ja palju neid püüda tohib. Metsa puhul midagi sellist ei tehta,” selgitas Mardiste.
Teine valupunkt on roheliste väitel järelevalve puudumine. “Rahvuspargi juhtkond ei saa muud teha kui vaadata, et asi on halb. Keskkonnainspektsioonil pole jälle piisavalt ressurssi, et silma peal hoida,” ütles Mardiste. Rohelised süüdistasid ministrit ka metsaseaduse muutmise venitamises.
Üliõpilaste looduskaitseringi juht Taavi Nuum lisas, et suur viga oli metsavahikohtade kaotamine. “Seadusandlus on nõrk, metsa vaadatakse kui puidukasutust, mitte kui ökoloogilist süsteemi,” leidis Nuum.
Minister ei poolda rangeid karistusi. Kranichi sõnul on uus metsaseadus eelmisest märgatavalt karmim. “Korralikku erametsaomanikku see isegi ahistab, aga kuni suur osa inimestest vaatab metsa kui kiiresti kätte saadavat raha, peab range olema,” arvas minister. “Olen kuulanud nii metsatööstureid kui ka looduskaitsjaid – paratamatult pole rahul ei ühed ega teised.”
Minister lisas, et metsanduse arengukava on riigikogus arutlusel 13. septembril, pärast seda jõuavad muudatused paari nädala jooksul ka metsaseaduse eelnõusse.
Kranichi sõnul on Klementa-suguste kurjategijate vastu raske võidelda. “Pätid tuleb puuri panna, aga seda saab teha ainult seaduslike vahenditega,” rõhutas ta. “Karmimate karistuste korral kaotame rohkem, kui võidame, see kahjustab demokraatlikku mõtlemist.” Ministri sõnul arutavad nad koos siseminister Ain Seppikuga võimalusi Klementat korrale kutsuda.
