Rohelisi võib oodata Res Publica saatus
Kui rohelised ei suuda KOV valimiste kaotusest õppida ning riigikogu valimiste eel kahe konkureeriva leeri vahel end alternatiivjõuna välja käia, võib nad paraku ajaloo prügikasti visata. Nii leiavad Tallinna ülikooli õppejõud Tõnis Saarts ja Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla.
2007. aasta riigikogu valimistel, kus ühel pool oli Keskerakond ja teisel pool paremerakonnad, kuhu toona liigitati ka sotsid, käisid rohelised end välja alternatiivse jõuna. „Nende poolt valisid inimesed, kes ei tahtnud kummagi leeri poolt hääletada,” viitas Saarts.
Ampluaa on kitsas
Viimastel KOV valimistel võtsid aga alternatiivjõu rolli üle sotsid. „Rohelised seda välja ei kandnud, sest neil polnud ette näidata munitsipaalpoliitilist kompetentsi, tugevaid kandidaate ning neid ei vaadatud seekord enam ka alternatiivjõuna.”
Rein Toomla sõnul on rohelistel imago olemas, kuid mitte munitsipaalvaldkonnas. „Üks asi on teha rohelisi seadusi ning põimida igasse seadusesse sisse roheline aspekt. Aga teine küsimus on see, kuidas teostada rohelist poliitikat munitsipaalvallas. Rattateedele ja soojustusele viitamine on väga kitsas osa,” leidis Toomla.
Samal ajal peab partei aga tegema väga tõsist tööd nii oma programmiga kui ka parteiorganisatsiooniga üldiselt. Eesti-suguses ühiskonnas, kus pole postmaterialistlikke väärtusi ning kus inimesed ei väärtusta osalust, sotsiaalset õiglust ega keskkonda, pole kitsal nišierakonnal, kes laiema ühiskondlike probleemide ringiga ei haaku, lihtsalt perspektiivi. „Ampluaa, millest räägitakse, peab olema märgatavalt laiem,” leidis Saarts. Ta põhjendas, et see ei saa olla ainult roheline energia, keskkond ja otsedemokraatia, mis on inimeste jaoks prioriteetide nimistus kolmekümnenda järgu küsimused.
Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on väga vale süüdistada rohelisi ühe teema parteiks olemises. „Kõigile on kättesaadav meie sadakonnaleheline dokument selle kohta, mida me Eestis ja Euroopas näha tahaksime. Sealt võib vaadata, kui suur hulk on töökohtade, tööjõu ja muu temaatikaga seotud asju,” ütles Strandberg.
Tema sõnul ei saa ka väita, et rohelised pole piisavalt tööd teinud ega vaeva näinud oma seisukohtade selgitamiseks.
Toomla tõdes, et riigikogusse pääsemiseks tuleb rohelistel alustada tõsist analüüsi, mis paraku võib viia järelduseni, et 2007. aasta riigikogu valimiste 6% oli juhuslik võnge. „Aga olen märganud, et roheliste liider suhtub erakordse skepsisega avaliku arvamuse seisukohtadesse, mida peegeldavad küsitlused. Kuid ka valimised on avalik arvamus. Ja kui valimised ütlevad, et sinu toetus on 1,1 protsenti, pead sa sellest tegema väga tõsised järeldused.”
Strandberg: meie jäime ausaks
•• Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul olid nende nimekirjades kandideerivad inimesed tõepoolest valmis osalema KOV töödes ning n-ö peibutusparte polnud seal ühtegi. Strandberg tunnistas, et ka erakonnas on kritiseeritud riigikogu saadikuid, miks nad ometi ei kandideerinud. „Tagantjärele jah – kui kuulata kõiki neid vigurdavaid põhjendusi, millega peibutavate saadikute osalemist õigustatakse, siis see ongi piiri peal kõndimine. Aga nagu näha, Eesti valija ei süvene sellesse temaatikasse. Keskerakonna valijad on näiteks üllatunud, et kas tõesti Vilja Savisaar ei hakkagi Tallinnas midagi tegema! Õppetund meile oleks justkui lihtne – edaspidi sülitada kõikide lubaduste peale, mida oma valijatele andnud oleme, ja käituda sama moodi nagu teised parteid.”
•• Strandberg viitas ka asjaolule, et rohelistel polnud võimalik maakondlikes debattides esineda riigitelevisiooni ekraanil.
•• Strandbergi hinnangul on väitel, et rohelised kaovad, kui nad ei muuda ennast, võib-olla isegi tõepõhi all. Samas tõstatab see roheliste liidri sõnul küsimuse, milliseks erakond peab siis muutuma. „Kas me peame muutuma ülejäänud erakondade jaoks mugavusorganisatsiooniks, kellel on samasuguseid eetilisi libastumisi?”
Miks rohelised põrusid
•• Tõnis Saartsi sõnul mängisid roheliste kahjuks KOV valimistel tehnilised ja praktilised asjad. „Kui vaatame, kes neil valimistel edu saavutasid, siis need olid erakonnad, kellel olid päris tugevad inimesed kohtadel ning hästi töötavad haruorganisatsioonid. Rohelised on väga uus erakond ja seetõttu ei saagi oodata, et nad oleksid väga tugeva organisatsiooni üles ehitanud. Ka pole neil kohtadel võimsaid ja tuntud figuure,” viitas Saarts.
•• Ka ei peeta rohelisi suuremates linnades kohalikus poliitikas eriti kompetentseks. „KOV valimistel tuleb rääkida probleemidest, mis inimestele otseselt korda lähevad. Enamasti on need väga materialistlikud ja igapäevaelu probleemid,” märkis Saarts.
•• Nii Saarts kui ka Rein Toomla leidsid, et Eesti valija rohelisi munitsipaalpoliitilise pädevusega ei seosta. „Ka otsedemokraatia sõnum ei jõudnud kohale, see ei ole Eesti ühiskonnas mingisugune väga oluline temaatika. Nii et siin on lisaks parteiorganisatsioonile ka kompetentsi- ja imagoprobleemid,” lisas Saarts.
