Rohu soodusravimite loetellu lisamine sõltub tootja huvist
Ehkki haigekassa soodusravimite nimekiri täieneb pidevalt uute rohtudega, mille eest riik patsiendil tasuda aitab, jäeti arstide survest hoolimata eritoitesegud sellest nimekirjast aastaid välja. Kuna aga mitmete selliste segude kättesaadavusest sõltub haigete ellujäämine, kirjutati nende hüvitamise võimalus tänavu veebruaris ravikindlustuse seadusesse viimaks sisse. Ametnike paberimäärimine paraku haigete olukorda ei kergendanud, sest ravimi kättesaadavus sõltub ikkagi tootja huvist (või huvipuudusest) taotleda selle soodusravimite loetellu kandmist.
Ühest sellisest toitesegust sõltuvast haigest, haruldase ainevahetushäirega kaheaastasest Albiinast kirjutas ka eilne Eesti Päevaleht. Tüdruku vanemad ja raviarst püüdsid haigekassat veenda, et ehkki piimasegu ei peeta Eestis ravimiks, on see tüdrukule eluks hädavajalik. Ametnikud nentisid aga näpuga seaduses järge vedades, et tegu pole mitte ravimi, vaid toiduga ja keeldusid toetusest.
Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppeli kinnitusel ei langeta haigekassa ühtki äraütlevat otsust üksnes sellepärast, et raha kokku hoida. Iga üksikjuhtumi puhul lähtutakse eelkõige seadusest, kuid seadus teeb ravimil ja toitesegul põhimõttelist vahet.
Menetlus võtab pool aastat
Nüüd on toitesegude soodusravimite nimekirja kandmine lõpuks võimalik, ent selleks peab tootja omapoolset initsiatiivi üles näitama – esitama sotsiaalministeeriumile taotluse ja esitama kliiniliste uuringute tulemused. Harvaesinevate haiguste raviks vajalike ravimite puhul, mille müügikogused on väikesed, ei pruugi äriettevõttel selleks motivatsiooni jätkuda.
Albiinale vajaliku toitesegu Monogen tootjat ka Eestis esindav Nutricia Baltics kinnitas eile siiski, et nad teevad kõik endast oleneva, et Monogen soodusravimite nimekirja pääseks, ja taotluse dokumentide vormistamine on juba lõpusirgel.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialisti Olga Palkmetsa sõnul võtab ravimi loetellu lisamine tavaliselt vähemalt pool aastat. Pärast taotluse esitamist läheb see ravimikomisjoni kätte arutamiseks. „Komisjonis püütakse leida vastuseid sellele, kas on alternatiive, kui paljusid patsiente see puudutab ning milline on selle mõju – kas see on elupäästev või elukvaliteeti parandav,” selgitas Palkmets. Lõpliku otsuse teeb sotsiaalminister.
Haigekassalt saab küll taotleda ka Eestis registreerimata ravimi erandkorras kompenseerimist, kuid toitesegu puhul seda võimalust ei ole – põhjuseks jällegi, et praegu kehtiva klassifikatsiooni järgi pole see ravim.
Väike Albiina on praegu võrdlemisi õnnelikus seisus – talle vajaliku segu tootja taotleb selle Eestis soodusravimite nimekirja lisamist ja senikaua, kui bürokraatiaveski jahvatab, aitab igas kuus 260 euro kanti jäävat kulu kanda Tartu ülikooli kliinikumi Lastefond.
Albiina raviarsti Mari-Liis Uudelepa hinnangul on probleem aga palju laiem. Praeguse korra järgi tuleb iga uue diagnoosiga patsiendi jaoks jälle taotleda talle olulise ravimi lisamist haigekassa nimekirja. Ent kui seda ravimit vajabki ainult üks patsient, pole ajamahuka protsessi läbitegemine tingimata otstarbekas.
„Seaduse muudatus (võimalus kanda soodusravimite nimekirja ka toitesegud – toim) oli samm edasi, aga ikkagi oleme iga uue haige puhul taas katkise küna ees,” nentis ta. Olukorda parandaks tema hinnangul üksnes vähem jäik seadusekäsitlus, mis võimaldaks erandkorras kompenseerida ka patsiendile vajaliku toitesegu.
