Eks ma ikka mõistan. Kuigi see väga tavapärane ei ole, et esimese saja päeva jooksul opositsioon sedavõrd järsku kriitikat kasutab. Aga teisalt mööname, et nemad soovivad oma seisukohtadele tähelepanu saada. Kui nad soovivad seda teha sedavõrd äärmuslikus formaadis – mis siis ikka. Kokkuvõttes see ei ole halb, et me saime umbes kaks ja pool kuni kolm tundi küsimusi-vastu­seid esitada. Mina sain põhjendada, miks ma usun, et kaugelevaatavate põhimõtteliste otsuste jaoks on vaja teha lühiajaliselt ebapopulaarseid otsuseid. Ja opositsiooni saadikud said kõik oma küsimused ära küsida, mis neil hinge peal on. See formaat on märksa avatum ja märksa rohkemaid teemasid lubav kui arupärimiste formaat või infotunni formaat.

Kuivõrd te olete nõus väitega, et ka koalitsioonisaadikutel hakkas südametunnistusel parem, et need eelnõud seoti peaministri usaldusega, kuna igas erakonnas oli maksupaketi, lastetoetuste või madalapalgaliste lubaduste täitmise vastaseid?

Alati on lihtne kritiseerida oma maailmavaatega vastuolevate partnerite eelnõusid, aga ma arvan, et kõik poliitikud, ükskõik kas nad on parlamendis esimest korda või kogenud tegijad, mõistavad, et koalitsioonivalitsuses tuleb asju ühiselt ellu viia. Oli kindlasti neid, kes kritiseerisid, aga ma olen siiski rohkem kui kindel, et koalitsioonil olid hääled kuhjaga koos kõikide otsuste jaoks.