Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmuse hinnangul on sellise tugeva festivali loomine nii oluline, et võiks peale Tallinna linna pakkuda huvi ka kultuuriministeeriumile. “Praegu on rokkmuusika arendamine käest lastud. Kardan, et riiklik poliitika rokk- ja popmuusika osas praegu puudub,” ütles lauluväljaku juht. “Igal juhul on vaja rokkmuusika taasväärtustada nii ühiskonna kui ka ametkondade tasemel kui osa meie kultuurist,” oli Rõõmus kindel.

Ta pakkus välja, et suure festivali ajal võiks püstitada kuus eri suurusega lava, millel saab paari päeva jooksul esineda 30–60 rokkbändi. “Parimad saavad esineda pealaval, algajad väiksematel lavadel. Nii ei jää keegi välja, aastatega, bändi taseme tõustes võib aga suuremale lavale esinema saada,” rääkis Rõõmus.

Linnas üle 100 noortebändi

Rõõmuse arvates poleks poole aastaga festivali püstipanek keerukas, kui see tõsiselt kätte võetaks. “Esimene kord võiks olla pilootprojektina noortebändidel baseeruv, iga päev võiks peaesinejaks olla üks tugev bänd,” pakkus ta.

Tallinna avatud noortekeskuse direktori Silver Pramanni hinnangul on pealinnas üle saja noortebändi, kui hulka arvata ka koolibändid.

Festivali toimumist kaalutakse kas samaaegselt vanalinnapäevadega või seotuna koolialgusega. Ühe võimaliku toimumisajana pakkus Pramann ka 12. augustit, mis on rahvusvaheline noortepäev.

Kui festival püriks Rock Summeri mantlipärijaks, tuleks selle kaubamärgi kasutamiseks luba saada, kuid Rõõmuse hinnangul ei oleks ka uue nime väljamõtlemine probleem.

Pramanni eestvedamisel kavatsevad noored muusikud detsembri algul luua mittetulundusühingu, mis koondaks kõiki Tallinna bände. “Ka linnajuhid hindavad rohkem seda, kui noortelt endalt tuleb algatus,” julgustas Pramann noori linnalt oma tegevusele toetust küsima.

Rõõmus arvas, et noortebändide MTÜ-d oleks festivali korraldamisel nõu ja jõuga valmis aitama ka laululava.