Rongidele kerkib Tallinna kesklinna Kitseküla peatuskoht
Harjumaa saab kaks uut perrooni. Üks peatus tuleb Tallinna kesklinna, Pärnu maantee viadukti juurde ja hakkab kandma Kitseküla nime.
Jalgpallistaadioni naabruses vastvalminud Veerenni-Tehnika ühendustee ristmiku kõrval on raudteemaa-ala neljapäeva hommikul saginat täis. Aktsiaseltsi Viater Ehituse meistrid ehitavad siia 30-meetrised ooteplatvormid, eurostandardile vastavad trepid ja kaldteed ja ootepaviljoni.
Uusi peatusi ei ole raudtee rajanud kümmekond aastat, vahepealsetel aastatel on peatusi küll renoveeritud ja 2005. aasta veebruaris lisandus Kernu valda Vasalemma ja Laitse peatuskohade vahele kunagisse asukohta Riisipere liinile Kibuna platvorm.
Esimesena läheb juulis käiku Laagri Maksimarketi taga Urda peatuskoht. Juulis-augustis saavad ehitajad valmis Kitseküla peatuse. Septembrini läheb töödega Urdast kaks kilomeetrit Saue poole tulevase tööstuspargi äärses Padula peatuses, kus praegu on käsil raudtee tõstmine ja pooleli mullatööd.
Peatuskohad ehitatakse Euroopa regionaalarengufondi toetusel, ühes projekteerimisega maksab ettevõtmine 10 miljonit krooni. “Juurde momendil peatusi ei tule,” ütles Elektriraudtee juhatuse liige Kuldar Väärsi. “Loomulikult, kui on kiiresti arenevaid piirkondi, eks tulevikus saab seda läbi rääkida.”
Kui Urda ja Padula peatusi läbivad üksnes elektrirongid, siis Kitseküla sobib ka Edelaraudtee diiselrongidele. Edelaraudtee müügijuht Annemari Oherd ütles, et praegu pole veel otsust, millal või millised rongid Kitsekülas peatuma hakkavad.
“Kuna seda võimalust veel pole, ei oska hetkel kavasid seada,” ütles Oherd. “Kui selle jaoks on vajadus, sõiduplaan seda lubab ja reisijad soovivad, siis ma ei näe põhjust, miks meie rongid ei võiks seal peatuda.”
Peatust saaksid Oherdi sõnul kasutada Tartu ja Narva suuna rongid, mitte aga Viljandi rongid, sest raudtee hargneb enne Kitseküla peatust. Nii jääb Viljandi, Rapla ja Pärnu suuna rongide peatuseks endiselt Tallinn-Väike.
Kolm rajatavat peatuskohta oma viie perrooniga kuuluvad Elektriraudteele, ülejäänud elektriraudtee ääres paiknevad peatused ehitab kolme aasta jooksul ümber Eesti Raudtee. Nii tehakse ettevalmistusi uute elektrirongide soetamiseks, mis on prioriteedina märgitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitatud transpordi arengukavas aastateks 2006-2013.
Praeguse 12 rongikoosseisu asemel 18 rongikoosseisu soetamine maksab 1,3 miljardit krooni, Kuldar Väärsi sõnul valmistatakse praegu ette taotlust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et hange veel tänavu välja kuulutada.
Uute rongide tulekuni läheb aega – hanke väljakuulutamisest lepingu sõlmimiseni pool aastat kuni aasta, lepingust prototüüprongini kaks aastat. Seejärel arvestatakse prototüübi katsetamiseks pool aastat, haarates perioodi ka talve ning alles siis võib rääkida seeriatootmisest.
Pargi & Reisi annaks ühistranspordile hoogu
Riikliku transpordiarengukava järgi tehti 2005. aastal kõigist ühistranspordsõitudest rongiga vaid kaks protsenti. Elektriraudtee juhatuse liikme Kuldar Väärsi sõnul tasub praegustes hinnatõusutingimustes rajada Pargi & Reisi parklaid, et soodustada ühistranspordi kasutamist. Elektriraudtee äärde sobiks P&R parkla Väärsi sõnul Raasiku valda Aruküla ja Raasiku jaamade juurde, Turbast ja Haapsalu suunalt tulijatele Riisipere jaama juurde ning Tallinna Pääsküla jaama juurde. “Kolmekuulisel katseperioodil pole mõtet, P&R parkla vajab sissetöötamist vähemalt kaks aastat,” ütles ta.
Transpordiameti arenguosakonna peaspetsialist Aado Kuuse sõnul on elektrirongide peatumiskohtade äärde linna teemaale Pargi & Reisi parklate rajamist Pääsküla kanti küll arutatud, ent kindel projekt puudub. “Praegu käib eelluure,” kirjeldas Kuuse.
Tallinnas on praegu neli tasuta P&R parklat – ainsana tööpäeviti kella 7-19 valvatav parkla Pirital Regati maja taga ja valveta parklad Pärnu maanteel Kalevi peatuses politseimaja juures, Paldiski maantee 221 trollide lõpp-peatuses ja Peterburi tee 64 kaubanduskeskuse juures.
