18.01.2012, 00:30
Roolijoodikut hirmutab vaid vahelejäämise oht
Kas politsei on trahve määrates liiga suurt allahindlust teinud ja see aeg peaks läbi saama?
FOTO:
Möödunud nädalavahetusel nelja inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetused sunnivad küsima, kas trahvid on õige suurusega. Mullu hukkus liikluses 101 inimest, 2010. aastal aga 78 inimest ehk kolmandiku võrra vähem. Tõsi, 2011. aastal suurenes ka Rootsis liikluses hukkunute arv 18% ja Soomes 4%. Samal ajal oli Rootsi 2010. aastal kõige turvalisema liiklusega riik maailmas. Tänavu on Eestis liikluses elu kaotanud juba seitse inimest. PPA peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Tarmo Miilitss viitas, et Euroopa Komisjonis 2007. aastal välja antud liiklusohutusmeetmete käsiraamatu järgi peetakse tõhustatud liiklusjärelevalvet (eriti joobnud juhtide, kiiruseületajate ja turvavarustuse puudumise tuvastamist) üheks olulisemaks meetodiks, kuidas parandada lühikese ajaga liiklusohutust. „Selle mõju kogu liiklusolukorda mõjutavatest teguritest on siiski vaid 10–25%. Teadusuuringute kohaselt võiks täielik liiklusseaduse järgimine vähendada liiklusõnnetusi 50% ulatuses,” tõdes Miilits. Samal ajal aga pole Miilitsa sõnul õnnestunud uuringutega tõendada, et karistuste karmistamine parandab liiklusdistsipliini. Kokkuvõtvalt usub politsei, et oluline ei ole trahvi suurus, vaid kõige rohkem mõjutab inimese käitumist vahelejäämise risk.