Rootsi esinats hiilis sissesõidukeelust hoolimata Eestisse
„Meile teadaolevalt toimus Clas Robert Vesterlundi piiril kinnipidamine 24. juulil seoses tollikontrolliga, kus tolli narkokoer reageeris eelnimetatud isiku ja tema sõiduki suhtes narkojääkidele,“ möönas kaitsepolitsei komissar Olari Valtin.
Dokumentide kontrollist selgus, et Vesterlundile kehtib 2007. veebruarist saati sissesõidukeeld ja seega saadeti ta kohe riigist välja.
Seekord saadeti Vesterlund välja, kuid eelmisel aastal juba keelu all olles, on Vesterlund siiski Eestisse pääsenud.
KAPO teadis Vesterlundi ebaseaduslikust Eestis-käigust
Info-14 veebilehel on foto, mille allkiri teatab: „Robert Vesterlund koos Kaljo Jakobsooga 2007. aastal“. Foto on tehtud suvises Eestis ja ilmselt Sinimägede kokkutulekul, kus Rootsi paremäärmuslane vestleb Saksa sõjaväe Eesti veteranide ühenduse Wiking Narva eestvedaja Jakobsooga.
"Kaitsepolitseiamet on teadlik Vesterlundi viibimisest Eestis 2007. aasta suvel,“ kinnitas komissar Valtin. „Sellel oli kaitsepolitseiameti jaoks eesmärk, mille tagamaid me ei saa ajakirjandusele avada.“
2003. aastast saati neljal järjestikusel korral Sinimägede kokkutulekul käinud Vesterlundi sissesõidukeeld kehtib 2017. aastani.
Vesterlund on seotud mitmete paremäärmusorganisatsioonidega
1976. aastal sündinud Robert Vesterlund on üks tuntumaid Rootsi natse, kes on aastaid tegelenud Rootsi neonatside veebiväljaande Info-14 toimetamisega, kuid peale selle juhib ta veel ka mitut paremäärmusliku organisatsiooni.
Nende seas on ka „Kollase risti“ nimeline variorganisatsioon, mille välja antud muusika-CD-de müügist saadav tulu läheb Rootsis vangis istuvate äärmuslaste toeks.
Kahel korral trellide taga aega veetnud Vesterlund on nimelt seotud ülemaailmse vangide ühendusega „Aaria vennaskond“, mille liikmelisuse tingimuseks on (loomulikult) mõne kuriteo sooritamine. Ilmselt vanglas sõlmitud tutvuste jätkuks toetab Vesterlund nüüd oma „Kollase risti“ kaudu Rootsi „Aaria vennaskonna“ liikmeid.
Vesterlundi seostatakse ametiühinguaktivisti mõrvaga
Lisaks kõigele kahtlustatakse Vesterlundi Rootsi ametiühinguteliidu aktivisti Björn Söderbergi mõrva tellimises. Söderberg tapeti 1999. aastal veidi pärast seda, kui ta oli paljastanud, et äsja kohaliku ametiühingu juures töökeskkonna volinikuks saanud toona 23-aastane Vesterlund on paremäärmuslane ja varem vägivallatsemise pärast vangis istunud.
Vesterlund kaotas Söderbergi paljastuste tõttu saavutatud positsiooni ja mõnd aega hiljem tapsid kaks palgatud mõrvarit Söderbergi tema enda kodus. Otsesed mõrvarid tabati ja mõisteti süüdi, aga mõrva tellijaks peetud Vesterlundi süüd ei suudetud tõestada.
Esimest korda läks Vesterlund vangi 1994. aastal, kui ta mõisteti süüdi ametiisiku ähvardamises ja vihaõhutamises. Karistuseks määrati aasta ja kuus kuud vangistust.
1998. aastal mõisteti ta süüdi vägivallatsemises, kuid vangistus määrati talle uuesti karistuseks 1999. aastal, kui Vesterlund jäi vahele ebaseadusliku relvakandmisega. Sellele lisandus veel dopinguks kasutatavate ainete omamine ja ta mõisteti viieks kuuks trellide taha.
