Litsentsi alusel Rootsis valmistatud automaadid Ak 4 (Saksa Bundeswehris tuntud nimetuse G 3 all) ning kuulipildujad KSP 58 (laiemalt kasutatava markeeringu kohaselt FN MAG) on Mikko sõnul ainult üks osa väga laialdasest abipaketist. Postimehe teatel pannakse paketi raames pealaest jalatallani riidesse ning varustatakse kõige vajaminevaga mitu kaitseväe jalaväepataljoni.

"See pakett ei hõlma ainult tuumarakette ja hävituslennukeid, kõik muu vajalik tuleb tervikuna kohale," ütles Mikko. Praegu ootavadki Rootsi armee ladudes neljale Eesti jalaväepataljonile määratud varustusekomplektid transpordilaevu.

Lisaks Eestile laieneb rootslaste abiprogramm ka Lätile ning Leedule. Eilse Rootsi päevalehe Dagens Nyheteri andmetel antakse kolmele Balti riigile varustust kokku kümnele jalaväepataljonile, kolmele üksik-kompaniile, kuuele insenerikompaniile ning kolmele õhutõrjepataljonile.

Relvastusele ja varustusel lisanduvad veel väljaõppe- ja treeningprogrammid, mis peaksid tagama baltlaste vilumuse uute sõjariistade kasutamisel.

Rootsi ajalehe hinnangul võib miljardite Rootsi kroonideni küündiva maksumusega abisaadetist hinnata Stockholmi püüdena lükata oma kaitseliinid Gotlandi saare rannikult Balti riikide ja Venemaa vaheliste piirideni. Balti Kaitseuuringute Keskuse ülema kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul on loogiline, et Rootsi käsitleb kolme Balti riiki nn. eeljulgestusvööndina.

Rootslaste kuulipilduja oli Laaneotsa hinnangul 15 aastat tagasi läänemaailma parim omataoline relv üleüldse ning Ak 4 oleks Eesti tingimustes optimaalne laskurrelv. "Kõige tähtsam on aga see, et siis jääks Eestis kasutusele ainult üks padrunitüüp," lisas kindralmajor.

Varem on NATO 7,62-millimeetrise kaliibriga relvi Eestile kinkinud USA, kes annetas 40.500 automaatpüssi M 14 ning Saksamaa, läkitades kaitseväele 1500 kuulipildujat MG 3.