Rootsi muinsuskaitsetudengid: plastaknad Nõmmele ei sobi
Välisüliõpilaste praktika on sel suvel sissejuhatuseks kultuuriväärtuste ameti ja linnaplaneerimise ameti tellitud ulatuslikule Nõmme hoonete uuringule.
Inventeerimisel saab iga hoone ankeedi, mis sisaldab küsimusi arhitekti, ehitusaja, korruselisuse, materjalikasutuse, tehnilise seisukorra ja muu kohta.
Läinud nädalal inventeerisid noored rootslased Nõmme südames, Õie ja Tähe tänava vahelisel alal oma ajaloolise linnakeskkonna inventeerimise praktika käigus üle 440 hoone. Neid juhendas Gotlandi ülikooli professor Joakim Hansson. Eelmisel teisipäeval oli Nõmme muuseumis kõigil huvilistel võimalik vaadata tutvustust inventuuri tulemuste kohta.
Inventuurist selgus, et Nõmme hooned on rõõmustavalt heas seisukorras: “suurepärase”, “hea” ja “rahuldava” hinde sai 87 protsenti hoonetest.
Ühtlasi avaldasid tudengid kahjutunnet, et paljud algupärased puitaknad on asendatud plastiga: “Tundub, et plastaknad on siin väga populaarsed, aga need paistavad väga silma ja mõjutavad maja ilmet kehvas suunas.” Selle väitega nõustus ka kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu. Ta märkis, et tegelikult ei ole puitaknaid üldsegi keeruline restaureerida ning selleks saab linnalt taotleda ka toetust.
Uurimine on vajalik
•• “Hoonete kaardistamine aitab linnavalitsusel langetada põhjendatud otsuseid Nõmme väärtuste kaitsel,” sõnas kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu. Tema sõnul on sellisel kombel inventeeritud ka kesklinna miljööväärtuslikke alasid, näiteks Kassisaba, Kadriorgu ja Kalamaja. Viimati mainitute inventuure kasutati kesklinna teemaplaneeringu alusmaterjalina, säärane plaan on ka Nõmmega.
