Rootsi pakub Eestile rannakaitsekaatreid
Eesti mereväe ülema Jaan Kapi sõnul võimaldavad rootslaste pakutud kaatrid rannakaitserühmasuuruse inimeste grupi kiiret transporti ühest punktist teise ning esialgsete kavade kohaselt läheksid need Kaitseliidus loodavate rannakaitseüksuste käsutusse.
Kapi sõnul on kaatrite Eestile kinkimise projekt veel arengustaadiumis ning esmalt vajab laevade kinkimine Rootsi valitsuse vastavat poliitilist otsust. Tema sõnul jõuavad kaatrid Eestisse loodetavasti lähema paari aasta jooksul.
Kapi sõnul pakub Rootsi jätkuvalt abi ka mereväeohvitseride koolitamisel.
"Kui varasematel aastatel saatis Eesti merevägi igal aastal Rootsi mereväeakadeemiasse õppima kolm kadetti, siis järgnevatel aastatel suureneb see arv tunduvalt," ütles Kapp BNS-ile.
Tema sõnul on Rootsi lubanud toetada ka kaitseväe ühendatud õppeasutuse juurde loodavat mereväe kooli, saates esimesteks aastateks kooli õppejõududeks Rootsi mereväe instruktoreid.
"Esialgsete kavade kohaselt käivitub mereväe kool 2003. aastal ning esimese aasta lõpuks saavad mereväe kadetid õlgadele jalaväe rühmaülema pagunid," ütles Kapp.
Tema sõnul jäi kolmapäeval kolmepäevast Eesti visiiti lõpetav Rootsi mereväe ülem kontradmiral Torsten Lindh Eesti mereväe senise arenguga rahule.
Kontradmiral Lindh tutvus visiidi jooksul ka Kaitseliidu, piirivalve ja Balti kaitsekollediga.
Kontradmiral Lindh on teeninud eri hävitajatel ja torpeedokaatritel, juhtinud laevastiku allüksusi ning Rootsi armee planeerimisosakonda. Mereväe ülemaks nimetati Lindh 1998. aastal.
Rootsi ja Eesti merevägi teevad koostööd alates 1995. aastast, mil alustati miinitõrjeoperatsioonidega Paldiskis ja Väinameres. Rootsi merevägi on Eesti mereväge nõustanud ka sadama infrastruktuuri loomisel ja keskkonnaalaste plaanide väljatöötamisel. Rootsis on mereväekolledi praeguseks lõpetanud kuus eestlast, õpinguid jätkab neli kadetti.
