Rõstla karjäär on hädas põhjaveega

Jõgevamaal, 11 km Põltsamaa linnast lääne pool asub Rõstla dolomiidi(pae)karjäär, mis tegutseb alates 80. aastate teisest poolest.

Praegu kaevandab siin Kesk-Eestile tüüpilist siluri paasi ja valmistab sellest tooteid kohalik AS Graniit, kes seega annab teenistust mitmekümnele inimesele. AS Graniidi valmistatav killustik on hea kvaliteediga ja nõutav nii oma maakonnas kui ka väljaspool seda.

Juriidiliselt tundus kõik korras olevat: kaevandatava pae varu on geoloogide poolt uuritud ja 1987. aastal tolleaegses Territoriaalses Varukomisjonis kinnitatud, aktsiaseltsil on pae kaevandamisluba, samuti veevõtu- ja saastusluba. Nende dokumentidega on täpselt piiratud kaevandamisest johtuvad lubatavad mõjud keskkonnale. Juba geoloogiliste uuringute aruandes oli hoiatatud võimalike 3-8-meetriliste põhjaveetaseme languste eest ligi 1,5 km kaugusel karjäärist.

Vee tase alaneb

Viimasel ajal hakkas Rõstla kandist tulema teateid kaevuvee hoogsast vähenemisest ja puudumisest, samuti vee kvaliteedi halvenemisest. 1995. aasta novembris sai kaks sedalaadi kirja keskkonnaminister. ühele neist oli alla kirjutanud üle saja inimese 49 perest mitmest selle piirkonna külast. Põhilisi hädasid, mille üle kaevati, oli kolm:

- veenappus (või puudumine) kaevudes;

- kaevuvee halb kvaliteet (pruun rauaühenditest tingitud sade);

- vee hägustumine pärast karjääris tehtavaid lõhkamisi.

Kõigis hädades arvati süüdlaseks olevat AS Graniit.

Minister andis Eesti Geoloogiakeskusele ülesande nimetatud probleemi uurida ja välja selgitada veehädade põhjus(ed). Sellest lähtudes moodustati komisjon, mis uuris Rõstla piirkonna põhjavee olukorda. Järeldused esitati eksperthinnangus, mis on üle antud kõigile uurimistöös osalenud ametkondadele. Eskperthinnangus esitatud põhiseisukohad on järgmised:

AS Graniidile kuuluva Rõstla paekarjääri ümber on formeerunud ebakorrapärase kujuga veetaseme alanduslehter, kus suurim alandus on karjääri loodenurgas asuva pumbajaama kohal - ligi 5 meetrit. Samal ajal on kohati, karjäärist vaid mõnesaja meetri kaugusel, kaevudes veetase praktiliselt sama, mis see oli enne pae kaevandamise algust.

Keskkonnaministrile saadetud kirjale allakirjutanud 49 perest kaevati vee vähesuse üle siiski vaid 24. Nendest pooled ehk 12 majapidamist asuvad piirkonnas, kuhu Rõstla paekarjääri mõju ei ulatugi. Veevaegus sealsete majapidamiste kaevudes saab olla põhjustatud vaid 1995.a (samuti eelmise aasta) kuivast kevadest ja suvest.

Põhjavee halva kvaliteedi põhjuseid on mitu. üheks on kaevude liialt lähedane asend loomapidamishoonetele (alla 10 m) või isegi nendes paiknemine, millega on jämedalt rikutud kaevude sanitaartsoonile esitatavaid nõudeid (vähemalt 30 m). Kirjeldatud olukord valitses ligi 90% uuritud kaevude puhul. Lisaks jättis paljudel juhtudel soovida kaevu tehniline seisund ja ümbruse korratus. Kõigi mõjurite koondefekt oli selline, et kohati oli lämmastikühendite sisaldus kaevuvees kuni 10 korda suurem joogiveele lubatust.

Teiseks hädaks on põhjavee kõrge rauasisaldus (kohati üle 9 mg/l), mis on siluri-ordoviitsiumi põhjaveele erandlik ja põhjustatud uuritud piirkonna maapõue looduslikest eeldustest, mitte paekarjäärist. Nimelt sisaldavad sealsed kivimid palju kahevalentse raua ühendeid. õhu juurdepääsul neile muutub raud kolmevalentseks ja vees tekib pruun sade.

Kolmandaks on vee hägustumine karjääris toimuvate lõhkamiste tagajärjel, mis valmistas muret seitsmele perele. Selle nähtuse kohta olev andmestik on seni lünklik ja vastuoluline ning vajab edaspidi täiendavat uurimist.

Kokku 15 peret ehk 30% kirjale allakirjutanuist ei osanud oma kaevuvee kohta mingeid pretensioone esitada.

Vajatakse seiret

AS Graniit on viimase viie aasta jooksul puurinud oma raha eest talupoegadele 13 kaevu ja lisaks on kaks veel kavandatud. Kõigis neis kaevudes on ülemised, nitraatidest reostatud veekihid torudega isoleeritud (20-30 m ulatuses) ja avatud alumised veekihid, mis on maapinnast 30-60 m sügavusel. Kahjuks tuleb nendest, nagu juba mainitud, rauarikast vett.

Kahjuks on enamik AS Graniidi tellitud puurkaeve rajatud ilma keskkonna- ja tervisekaitse asutustega kooskõlastamata, mistõttu neil puuduvad passid.

AS Graniidile soovitati jälgida karjääri ümbruskonna kaevudes põhjavee taset ja kvaliteeti ning mitte kaevandada paasi sügavamalt kui 8 m.

Piirkonna elanike veemured on tõsised, kuigi pole põhjustatud Rõstla paekarjäärist. Neil soovitati kasutada joogiveest raua ärastamiseks selleks ettenähtud spetsiaalseid vahendeid.

õppetunniks on ülalkirjeldatud juhtum igal juhul. Viimasel ajal on tihti räägitud sellest, et mäendus- ja tööstusettevõtt= ed peaksid oma tegevuse võimalike tagajärgede jälgimiseks (uurimiseks) rajama seiresüsteeme. Vaid sel viisil on võimalik midagi ette võtta reostuse leviku takistamiseks või selle õigeaegseks kõrvaldamiseks. Sellise jälgimissüsteemi olemasolu juba enne ettevõtte tegevuse algust ja selle ajal loob eeldused ka ebaõiglaste süüdistuste tõrjumiseks. AS Graniit on igatahes oma järeldused teinud ja alustanud põhjavee vaatlustega.

Teine ülimalt tähtis nõue on: kaevu asukoha valikul, selle kooskõlastamisel, puurimisel ja kasutamisel tuleb igal juhul kinni pidada juhenditest, mis põhinevad Veeseadusel.

REIN RAUDSEP