"Rotermanni kvartali tsoneerimiskava ja hoonestustingimused" on sündinud muinsuskaitse, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu esindajate kiiduväärses koostöös. Lõpliku vormistuse andsid tsoneerimiskavale SAPA tellimusel Alver-Trummal arhitektuuribüroo.

Kvartalit ja selle ümbrust on viimase 20 aasta jooksul korduvalt planeeritud. Käesolevad hoonestustingimused on märk järjepidevusest, töö lõppsiht on aga saavutada konkreetne kokkulepe ehk ehitusreeglistik, mis lõpetaks väärtuslikus piirkonnas seni kestnud stiihilise ehitustegevuse.

"Rotermanni kvartali tsoneerimisskeem ja hoonestustingimused" kehtestavad kvartalis teatud piirangud ehitusõiguse osas (uusehitiste kõrgus, lubatud ehitusalad, avaliku tänavaruumi - ehk jalakäijate - jaoks reserveeritud alad, muinsuskaitsealused hooned). Erilist tähelepanu pööratakse kvartalis just jalakäijatele. Dokumendi eesmärk on anda maaomanikele ja investoritele ette konkreetsed ja lihtsad mängureeglid, mille piires kvartalis ehitustegevust arendada. Samas peab dokument kindlustama, et linnelanikud ja turistid võiksid ka tulevikus osa saada unikaalsest 19.-20. saj vahetuse tööstusmiljööst.

Vastavalt arhitekt Andres Alveri sõnadele püütakse Rotermanni kvartalis investorile lubada nii palju kui võimalik ning piirata nii palju kui vajalik.

Edasi läbivad tsoneerimiskava ja hoonestustingimused kesklinna halduskogu ja avaliku arutelu ning kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

Edaspidi saab sellest dokumendist alus kõikidele SAPA poolt väljastavatele detaiplaneeringute lähteülesannetele ning projekteerimistingimustele nimetatud kvartalis.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, kes on algusest peale olnud hoonestustingimuste koostamise juures, loodab, et iga tallinlane saab juba mõne aasta pärast Rotermanni kvartalis nautida vanade tööstusehitiste ja kõrgetasemelise, kontekstitundliku moodsa arhitekuuri harmoonilist kooslust. Tallinna linnakeskkonna väärtus sellest ainult tõuseks.