Rotermanni kvartali õhulised hooned avardavad linnaruumi
Rotermanni 5/Roseni 10 valminud oranzˇi hoone projekteeris arhitektuuribüroo Kosmos, kes võitis ideekonkursi, kuna paigutas ühele krundile ühtse hoone asemel neli erineva värvi ja viimistlusega sõsarhoonet. Uues majas asub 34 korterit suurusega 30–240 ruutmeetrit.
“Rotermanni kvartali puhul on tegu uue linnakeskusega, mis kavandati avatud linnaruumiks,” ütles OÜ Kosmose arhitekt Villem Tomiste. “Ühe massiivse hoone asemel nelja õhulise ja eriilmelise ehitamine lisab linnaruumi avarust, vaheldust, tahtmist hoonetes elada või kvartalit külastada.”
Peagi lisanduvad samale krundile eri suurusega must, valge ja pruun elamu. Kõiki neid hooneid katab eritellimusel valmistatud Eesti tellistest vooder.
Koos nelja uue hoonega ehitab kvartalit arendav Rotermann City OÜ tänavu valmis kaheksa maja. Ajaloolistest hoonetest renoveerib ettevõte paekivist prooviveski, kruubiveski ja laudsepa töökoja. Lisaks ühendab arhitekt Hanno Grossschmidt vana jahulao moodsa hoonega.
Kõikidesse valmivatesse hoonetesse tulevad esimestele korrustele kaubanduspinnad ning ülemistele bürood või korterid.
Esimene, 25 000 ruutmeetrit hõlmav ehitusetapp peaks lõppema käesoleva aasta augustiks ning selle 148 korterit on juba välja müüdud. Teine, 35 000-ruutmeetrit hõlmav etapp peaks lõppema 2009. aastal. Rotermanni kvartali väljaehitamine läheb kokku maksma üle miljardi krooni.
Avatud linnaala
Lõpptulemusena kujuneb Rotermanni kvartal põhiliselt jalakäijatele mõeldud avatud linnaalaks, kus on uus väikepoodidega ääristatud peatänav, metallist puukujulised valgustid ja Rotermanni ostukeskus 4500 ruutmeetri kaubandus- ja 270 ruutmeetri toitlustuspinnaga. Piirkonda on planeeritud ka väljak vaba aja veetmiseks ning maa-alune parkla 400 autole.
Kogu kvartali detailplaneeringu juhi Andres Alveri sõnul kujuneb Rotermanni kvartalist uus edukas Tallinna turismimagnet. “Tavaliselt ikka kinnisvaraarendajaid kirutakse, kuid Rotermannis saab luua edulugusid, mida Eestil on vaja. Rotermanni kvartal näitab, et ainult vanalinn ei ole miljööväärtuslik, vaid ehitada saab ka kohe miljööväärtusliku piirkonna,” lausus Alver.
